Haruapteegid linnades on oma aja ära elanud

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp
Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp selgitas ravimikonverentsil, et haruapteekide kadumine on üldisest apteegireformist eraldiseisev teema.

Haruapteekide kaotamise otsus tehti, kuna ei ole enam põhjendatud teha erisusi linnaapteekide pakutavates teenustes.

Raudsepp selgitas, et kuigi haruapteekide sulgemist ja apteekide omandipiirangu kehtestamist käsitletakse sageli koos, on need kaks eraldiseisvat muudatust. Seadus ütleb, et aruapteekide tegevus üle 4000 elanikuga linnades tuleb lõpetada 2019. aasta 9. juuniks.

Raudsepp selgitas, et haruapteekide mõte on olnud soodustada apteekide loomist piirkondades, mis muidu pole nii atraktiivsed. Haruapteekidele kehtivad põhiapteekidega võrreldes vähendatud nõuded (nt väiksem üldpindala, puudub ravimite valmistamise kohustus, apteegi juhataja on üldapteegi ja haruapteekide peale üks, haruapteegis ei pea töötama proviisor, võib olla farmatseut).

Haruapteek ei saa eksisteerida iseseisvalt, vaid üksnes koos põhiapteegiga. Kuigi vähendatud nõuete lubamine peaks lihtsustama ka apteekide (haruapteekide) avamist maapiirkondades, paikneb tegelikult suur osa haruapteekidest suuremates linnades ning need tulebki tuleva aasta juuniks kaotada.

1. novembri 2018 seisuga oli Eestis haruapteeke 144. Haruapteekidest 80 asub maal ja alla 4000 elanikuga linnas ja neid muudatus ei puuduta. Ülejäänud 64 haruapteeki ei vasta tuleva aasta juunist enam nõuetele.

Apteeke piisavalt

Raudsepp selgitas, et kuna seaduse muutmise ajaks 2014. aasta juunis oli apteeke piisavalt, ei olnud enam põhjendatud linnades teha erisusi apteekide pakutavas teenuses. Samuti on see ebamõistlik konkurentsieelis ettevõtete vahel, tõdes Raudsepp viidates, et Eesti suurima käibega apteek on samuti haruapteek. „Eesmärk on, et apteegikülastaja ei pea tundma mingit vahet ükskõik millisesse apteeki ta siseneb, ta peab saama kogu võimaliku teenuse kõikjalt ühtemoodi,“ märkis Raudsepp.

Ta lisas, et kui haruapteek suletakse, ei keela miski samas või lähistel avamast uut põhiapteeki proviisoril. Raudsepp täpsustas, et haruapteekide kaotamise nõue ei puuduta üksnes ketiapteeke, vaid kehtib ka proviisorapteekidele.

Sellest muudatusest täiesti eraldiseisev teema on apteekide omandipiirangu kehtestamine, mis jõustub 2020. aasta 1. aprillist. Samuti hakkab siis kehtima nõue, et hulgimüüjad ei tohi omada apteeki ega nende üle valitsevat mõju. Aprillis 2020 jõustuvate omandireformi nõuetele ei vasta praegusest Eesti 489 apteegist 336 apteeki.

Ravimiameti peadirektor tõdes, et ravimiseaduse muudatuste rakendamine tähendab suure hulga apteekide osas omandiõiguse ümberkujundamist või apteegi tegevuse lõpetamist. Need on ressursinõudlikud ümberkorraldustegevused nii riigi kui ettevõtjate jaoks, kuid Raudsepp usub, et saadakse hakkama.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.