Tervisekeskused suures ajahädas

Ehitusjärgus Saue tervisekeskus 2018. a novembris.
Ehitusjärgus Saue tervisekeskus 2018. a novembris.

Ligi pooled tänavu avamispidu plaaninud esmatasandi tervisekeskustest lükkavad avamise edasi, kuna ehitushindade kallinemise tõttu ei mahu projektid enam algsesse eelarvesse.

Selle aasta lõpuks peaks Euroopa Regionaalarengu Fondi toel Eestis olema 20 uut tervisekeskust. Tegelikkuses on avatud vaid 6 tervisekeskust, lähiajal jõutakse avada veel 6 ning ülejäänud hilinevad.

Tervisekeskuste rajajad näevad viivituse peamiste põhjustena ehitushindade kallinemist ja sageli just sellest tulenevat hangete nurjumist, aga ka projekteerimisfaasi pikka kestust ning asjaajamisega seotud ajakulu alahindamist.

Näiteks 2018. aasta lõpus valmima pidanud Haabneeme tervisekeskuse rajamiseks taotles Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastust erakliinik Fertilitas, kuid ehitus tänaseks veel alanud pole. Fertilitas ASi juhatuse liikme Ivo Saarma sõnul nurjus esimene hange ning seetõttu on ka tervisekeskuse valmimine edasi lükkunud. “Plaanime välja kuulutada uue hanke tervisekeskuse ümberprojekteerimiseks ning ehitaja leidmiseks ning usume, et keskus valmib hiljemalt 2021. aasta alguses,” prognoosib Saarma.

Ka Rae vallavalitsuse rajatava Jüri tervisekeskuse ehitus pole veel alanud ja imetleda saab vaid maketti. Abivallavanem Madis Sariku sõnul on hetkel käimas riigihange ehitaja leidmiseks ning leping loodetakse sõlmida veel selle aasta sees. Sariku sõnul valmib keskus kõigi eelduste kohaselt 2020. aasta jaanuariks.

Saue vald võttis aga ette lausa kahe tervisekeskuse rajamise. Laagri tervisekeskusega püsiti tähtajas ning keskus avati selle aasta oktoobris. Sealt 15minutilise autosõidu kaugusel asuva Saue linna plaanitav tervisekeskus on aga umbes pool aastat graafikust maas. Saue valla majandusosakonna juhataja Silver Libe sõnul on keskuse lindilõikamine plaanitud enne 2019. aasta jaanipäeva.

Lisaks Haabneeme, Jüri ja Saue tervisekeskusele ei saa tähtajaks valmis ka Loksa, Jõhvi, Valga, Sillamäe ja Kohila tervisekeskused. Kui enamik hilinemisi on suurusjärgus pool aastat, siis Loksa tervisekeskuse valmimistähtaega ei osanud selle rajaja AS Viru Haigla tegevjuht Meelis Kukk praegu veel prognoosida, kuna käimas on alles ehitushange.

Küll aga on juba aktiivset tegevust alustanud teine AS Viru Haigla tervisekeskus. Tapa tervisekeskus avas uksed juba veebruaris, kuigi tähtaeg oli alles 2018. aasta lõpp. See on erandlik olukord.

Raha määrab kiiruse

Jõhvi esmatasandi tervisekeskuse rajaja OÜ Corrigo juhatuse liige Tiiu Sepa sõnul seisab nende ehitise valmimine selle taga, et projekt läks plaanitust ligi miljoni euro võrra kallimaks. Kuna keskuse rajajal sellist lisaraha polnud, tehti projektis kärpeid - jäeti välja näiteks lastebassein ja saunad, mistõttu tuli korraldada ka kordushange ning tervisekeskuse avamine on lükkunud umbes aasta jagu edasi.

Ehitushindadest tuleneva hanke nurjumise toob Haabneeme tervisekeskuse valmimise viivituse põhjuseks ka Fertilitas ASi juhatuse liige Ivo Saarma: “Tervisekeskuse valmimise lõpptähtaeg lükkub edasi võrreldes algselt kavandatuga, kuna kevadel läbiviidud ehitushange nurjus, sest ehitustööde maksumus võrreldes projektis kajastatuga oli liiga kõrge.” Ka ASi Viru Haigla rajatava Loksa tervisekeskuse esimene hange luhtus liiga kõrgete ehitushindade tõttu, kuid ASi Viru Haigla tegevjuht Meelis Kuke sõnul loodetakse uue hankega leida odavam pakkuja, kuigi projektis pole kärpeid tehtud.

Trahve ei järgne

Kuna tervisekeskused valmivad tänu Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) märkimisväärsele panusele (toetus kuni 75% projekti abikõlbulikest kuludest, toim), tuleb projekti viivituse korral tegeleda ka aruandlusega ning vajadusel esitata taotlus projekti tähtaja edasilükkamiseks. Kõik taotlused, mis on rahandusministeeriumi hallatavale riigi tugisüsteemide keskusele esitatud, on toetuste rakendamise osakonna talituse juhataja Marek Atoneni sõnul põhjendatud ja ka rahuldatud. Atonen kinnitab, et projekti hilisema valmimise korral trahve ei järgne ning toetusi ära ei võeta, kuna projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp on alles aastal 2023.

Viivituste tõttu kannatavad ilmselgelt ka patsiendid, kes sageli peavad ajutiselt ebamugaval asenduspinnal arsti juures käima, aga paljudel juhtudel otsima lisateenuseid erinevatest raviasutustest, mitte saama neid mugavalt koos ühest keskusest.

Kuigi projekti eestvedajatele tervisekeskuste valmimise edasilükkamise tõttu sanktsioone ei rakendata, siis täiendav asjaajamine ja ajakulu on see sellegipoolest. Projekti abikõlbulikuks osutumiseks kohustuslikke raviteenuseid tervisekeskused küll kärpida ei saa, küll aga on eelarves püsimiseks mitmed keskused vähendanud sarnaselt Corrigole rajatavate ruumide arvu ja pinda ning loobunud pakkumast teenuseid, mis pole abikõlbulikud.

ERF seatud tingimuste kohaselt peab tervisekeskustes tegutsema vähemalt kolm nimistuga perearsti, lisaks ämmaemand, koduõde ja füsioterapeut, kes üheskoos peaksid tõstma arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti.

Soovi korral saab projekti eestvedaja omafinantseeringut suurendada ning rajada tervisekeskusesse ka täiendavaid teenuseid. Agaralt on sellist võimalust ära kasutanud just kohalikud omavalitsused - näiteks tuleb mitmesse tervisekeskusesse ka hambaarst, apteek või kohalik kiirabipunkt, Suure-Jaani tervisekeskusesse isegi ujula. Ükski viimasena nimetatud teenustest pole Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme jaoks abikõlbulik, mistõttu kannavad lisateenuste kulud projekti tellijad.

Avavad viimasel minutil

Kahekümnest 2018. aastal valmima pidanud tervisekeskusest on novembri lõpu seisuga tööd alustatud kuues tervisekeskuses, kuid Meditsiiniuudiste andmetel on projekti lõppfaasis ehk lubade taotlemise või kolimisega tegelemas praegu veel lisaks kuus tervisekeskust - Kuressaare, Otepää, Kehra, Narva, Suure-Jaani ja Mustvee, kes plaanivad tööd alustada veel selle aasta detsembris või äärmisel juhul järgmise aasta algul, mis on ka tingimustes aktsepteeritav aeg.

Hilinemisi ka järgnevatel aastatel

Ajahädas pole vaid 2018. aastal valmima pidanud projektid. Kokku peaks Euroopa Regionaalarengu Fondi toel kahes voorus Eestisse lähiaastatel valmima 61 tervisekeskust, millest enamiku algne valmimistähtaeg on edasi lükkunud. “Kokku on esialgse investeeringute kava suhtes vähemal või olulisemal määral selles osas muudatusi teinud 35 projekti,” nentis riigi tugiteenuste keskuse toetuste rakendamise osakonna talituse juhataja Marek Atonen.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.