Aasta meditsiinimõjutaja Karmen Jolleril oli kiire ja põnev aasta

Meditsiinimõjutajaks 2018 valiti perearst Karmen Joller
Meditsiinimõjutajaks 2018 valiti perearst Karmen Joller

Meditsiinimõjutajaks 2018 valisid meie lugejad perearst Karmen Jolleri, kes aasta tagasi pälvis ka aasta arsti tiitli. Joller tunnistab, et tunnustused on toonud tööd tublisti juurde: kasvanud on nii nimistu kui ka kutsed erinevatele üritustele esinema.

Ind arendus- ja selgitustööks ei ole aga vaibunud: värskelt on ta valitud Eesti Arstide Liidu eestseisusesse, kus ta ei kavatse sugugi niisama istuda. Joller ütleb, et tema liikmelisus arstide liidu eestseisuses on veel nõnda värske, et ühelgi kohtumisel ta osaleda pole jõudnud. Siht on tal aga selge: anda arstidele sõnajõudu juurde.

Praegu on nii, et perearstid räägivad palju, eriarstid aga suhteliselt vähe. Kuid eesmärk on neil üks: et patsient saaks vajalikku abi ning iga arst saaks teha tööd, milleks ta on välja õppinud. “Asi ei ole selles, et meil on liiga pikad ravijärjekorrad, sest see ei ole alati näitaja. Oluline on, et inimene, kes vajab kiiret abi, saaks seda kiiresti, ning inimene, kellel seda ei ole kohe vaja, saaks aru, et ta võib oodata,” ütleb Joller. Ta tõdeb, et tugev esmatasand on siin kõige alus: kui vundament ei värise, on ka ülemistel korrustel ehk siis eriarstide juures rahulik.

Ühe suurima probleemina, mis praegu perearstisüsteemi nõrgestab, toob Joller välja perearstide ülekoormatuse: nimistud on liiga suured, asendajaid ei ole kusagilt võtta ning digilahendused, mis peaks arsti tema töös aitama, ei täida oma funktsiooni. Kõigi nende teemadega tehakse aktiivselt tööd Eesti Perearstide Seltsis, mille juhatusse Joller samuti kuulub. Tohtri senine kogemus näitab, et nn otsustajad võtavad perearste kuulda küll, aga muudatuste tegemisega läheb aega.

Nimistud liiga suured

Nii on ühe teemana praegu laual perearstide nimistute suurus. Kui terviseamet peab normaalseks kuni 2000 inimesega nimistut, siis perearstid ütlevad, et mõistlik on 1600. “Arstil peab olema aega patsiendi jaoks ja peab olema ka aega oma tööd analüüsida,” selgitab Joller, kelle enda nimistu on viimase aasta jooksul samuti üksjagu kosunud ja kasvanud 2100 peale. Kuigi päris selget üksmeelt ametnikega veel ei ole, on siiski hakatud rääkima nn hea tahte kokkuleppest, mis tähendab seda, et terviseamet edaspidi püüab suunata inimesi nendesse nimistutesse, mis on väikesed. Jolleri kinnitusel on neid Tallinnas küllaltki palju, samas on ka ülekoormatud nimistud eelkõige just pealinna probleem.

Perearstidel puuduvad kaasaegsed digilahendused

Teine oluline teema, millest perearstid on viimase aasta jooksul valjemal häälel rääkinud, puudutab digilahendusi. Tarkvara, millega igapäevaselt tööd tehakse, on aastast 1997. Tõsi, hiljuti on loodud ka uuendus Perearst 3, kuid Jolleri hinnangul kulub sellega lausa absurdselt palju aega, et midagi ära teha, nii et tema on uuenduse kasutamisest loobunud.

Teine osa digiteemast puudutab küberturvalisust ning see saigi viimaseks piisaks karikas. “Minu hing sai täis aasta tagasi 30. novembril, kui meil oli küberrünnak siin perearstikeskuses. Siis mina otsustasin, et nüüd aitab,” meenutab Joller. “Mind vihastas, et perearst on see, kes peab hoidma serverit oma laua all kastis, tegelema uuendustega, vaatama, et viirustõrje oleks peal, et riistvara ja tarkvara oleksid kaasaegsed ja mingit ressurssi selleks tegelikult ette nähtud ei ole.” Toona tegi ta otsuse juhtunuga avalikkuse ette minna, et ükskord ometi mõistetaks: perearstidele on pandud liiga rasked kohustused ning puudub riiklik tugi. TEHIK, haigekassa, ministeerium – igaüks neist on teinud perearstide jaoks mingeid digitaalseid lahendusi, kuid kõik need on poolikud.

Digilahendusi on kiirelt vaja

Joller ütleb, et kolleegid tulid teemaga kiiresti kaasa ning aasta jooksul on selts teinud tugevat tööd selle nimel, et leida lahendus nii tarkvaraprobleemidele kui ka turvalisuse küsimusele. Kuigi konkreetseid lahendusi veel ei ole, on ministeeriumil vähemalt plaanis asuda analüüsima, milline peaks perearstide uus tarkvara olema. Ka perearstidele endile on korraldatud “targa tellija koolitus”, et nad saaksid aru, kuidas üldse tarkvara arendatakse ja mida on võimalik arendajalt nõuda.

Kuigi aastaks 2020 on riik lubanud välja arendada otsustustoe, ütleb Joller, et ta ei ole nõus praeguse tarkvara külge enam ühtegi asja liidestama, sest nii kukub kogu süsteem lõpuks kokku nagu kaardimaja. “Otsustustugi eeldab funktsionaalset tarkvara, mitte sellist, mis meil praegu on,” ütleb ta.

Otsustustuge iseenesest perearstid väga ootavad, kinnitab Joller. Idee kohaselt peaks see korjama kokku patsiendi kohta erinevad andmed ja tegema nende põhjal individuaalseid soovitusi. “Näiteks võiks selle abil üles leida HIV positiivseid: on olemas teatud tunnushaigused, mingid kindlad muutused analüüsides või sagedased infektsioonid. Otsustustugi korjab info kokku ja küsib, kas HIV-test on tehtud. Muidu võib-olla ei tuleks selle pealegi,” toob Joller näite.

Geeniandmeid vaja osata tõlgendada

Otsustustugi peaks tulevikus kuvama ka geeniinfot, juhul kui inimesele on geenikaart tehtud. Farmakogeneetilist teavet, mida sealt patsiendi kohta saab, peab Joller väga vajalikuks. Samas haiguste geneetilise riski info edastamine vajab tema hinnangul veel tublisti arendamist, et see ei tekita asjatut segadust arstis ega patsiendis.

Näiteks on praegu pöördunud Jolleri vastuvõtule inimesed, kes juba on saanud tagasisidet oma geeniandmete kohta. Jolle tunnistab, et ta jääb hätta, kui patsient küsib, kui suures hirmus peab ta elama, kui tal on 16% tõenäosust haigestuda rinnavähki. Perearst lisab samas, et kuna 45% vähiriskist tuleneb elustiilist, siis ükskõik kui kõrge on geneetiline risk, ei pääse keegi, kes tahab terve olla, elustiili tervislikuna hoidmisest.

Tervislikud eluviisid on teema, mis Jolleri kabinetis ikka ja jälle jutuks tuleb. Perearst leiab, et tegelikult inimesed tahavad terved olla ja teavad, kuidas see käib, kuid vahel tuleb seda neile lihtsalt meelde tuletada.

Patsientide harimine mitmel rindel

Joller ütleb, et patsientide harimine on arsti töö loomulik osa ja ta ei ole võtnud seda eraldi missioonina. See, et teda teatakse väga palju tänu tema sõnavõttudele sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses, on tingitud asjaolust, et ta teeb oma tööd lihtsalt laiema haardega: “Tänapäeva võimalused lubavad harida korraga tuhandeid inimesi, mitte ainult ühte kabineti nelja seina vahel,” selgitab ta.

Joller tõdeb, et ka patsientide harimisel ei saa tulemusi kiiresti oodata, kuid näiteks vaktsineerimisvastased tema Facebooki seinal enam väga sõna ei võta. “Kas on rohkem hakatud positiivselt mõtlema vaktsineerimise peale või nad lihtsalt ei viitsi minuga vaielda enam,” ei tea Joller siiski täpset põhjust.

Mis puutub nn imeravimi MMS pooldajatesse, siis ütleb Joller, et neid, kes usuvad, on raske ümber veenda, kuid ta loodab, et need, kes kõhklevad, on saanud tema sõnavõttudest arusaamist juurde, et valida mõistlik tee oma tervise hoidmiseks.

Karmen Joller pälvis ka mullu Meditsiiniuudiste lugejatelt kõrge koha meditsiinimõjutaja konkursil, toona jäi ta kolmandaks. Ta ise ütlebki, et see tiitel lõi käima kõik järgmised tunnustused ja lõppev aasta on olnud tema jaoks pööraselt põnev ja kiire.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

15. jaanuar 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.