Ka eestlased eelistavad välisriikidest lähimaid

Euroopa Komisjoni koostatud aruandest selgub, et patsientide piiriülene liikumine toimub peamiselt naaberriikide vahel. Sama trendi kinnitab Eesti statistika.

Alates 2014. aastast on haigekassa tasunud 369 inimese eest, kes on kasutanud patsientide piiriülese liikumise direktiiviga tekkinud õigust saada abi välisriigis. Külastatud riikide eesotsas on aastaid olnud meie naaberriigid: Soome ja Läti, aga ka Saksamaa.

Haigekassa usaldusarst Malle Vahtra selgitas, et Soomes ravil käimise peamine põhjus on sealne kõrgetasemeline meditsiin ja asjaolu, et Soome asub meile lähedal. „Seal on väga head näo-lõualuukirurgid. Näiteks keerulisemate kaasasündinud patoloogiate puhul on seal head arstid suure kogemusega. Sama kehtib ka ortopeediliste lõikuste kohta,“ tõi Vahtra välja peamised meditsiiniteenused, mida naabrite juures saamas käiakse. Ka Saksamaal on väga kõrgetasemeline meditsiinisüsteem. Näiteks aastaid tagasi käis Saksamaal palju onkoloogilisi haigeid, tänaseks on see trend muutunud ja on aru saadud, et ka Eestis on vähiravi väga heal tasemel. Seetõttu on oluliselt langenud nende patsientide hulk, kes Saksamaal vähiravil käivad. 

Siiski lõpetab ka selle aasta „esikohaga“ Saksamaa, kuigi 11 kuu kokkuvõttes on kõrgeimal positsioonil veel Läti. Vahtra selgitas, et kuna Läti on meie naaberriik, siis käiakse seal palju ning külastuste käigus tekkivate ägedate haigestumiste tõenäosus on suurem. Plaanilist arstiabi on Lätis käidud saamas põhjusel, et järjekord oli lühem ( veenilõikus, liigeste proteseerimine, nahaarst), neerukivide purustamise operatsiooni Eestis ei tehta sel viisil kui Lätis, tasuline lühinägevuse laseroperatsioon on odavam kui Eestis. „Piirilinnas Valgas ja selle ümbruses elab läti rahvusest Eestis kindlustatud inimesi kes aeg-ajalt eelistavad Lätti ravile minekut,“ tõi Vahtra välja veel ühe aspekti.

Ta lisas, et Euroopas käivad ravil ka inimesed, kelle lapsed on asunud elama teistesse liikmesriikidesse: lapsed soovivad olla oma vanemate lähedal, hooldada ja hoida neid peale tõsisemat raviprotseduuri või operatsiooni, aidata kanda ravikulusid.

Vastavalt patsiendiõiguste direktiivile 2011/24/EL (edaspidi direktiiv) võivad patsiendid minna teise EL liikmesriiki eesmärgiga saada seal ravi ning taotleda pärast tervishoiuteenuste saamist haigekassalt rahalist hüvitist nende teenuste eest, mida neil on õigus saada haigekassa kulul ka Eestis vastavalt haigekassa tervishoiuteenuste loetelus, ravimite loetelus ja meditsiiniseadmete loetelus sätestatud hindadele. Välisravi eest tasutud kõrgemate hindade puhul jääb hinnavahe patsiendi kanda.

Vaja on saatekirja

Eestist teise EL liikmesriiki ravile mineval patsiendil peab kaasas olema kas perearsti või eriarsti saatekiri (vastasel juhul hiljem tasutud ei saa) sama korra kohaselt nagu Eestiski st, et ilma saatekirjata saab minna järgnevate spetsialistide konsultatsioonile: psühhiaater, günekoloog, naha-ja suguhaigustearst, silmaarst, tuberkuloosiarst, trauma korral ortopeed ja kirurg. Samuti siis, kui inimene välisriigis olles suunatakse edasi teise eriarsti juurde.

Direktiivi alusel hüvitise saamiseks tuleb haigekassale esitada: tagasimakse taotlus, originaalarved, retsepti koopia, maksmist tõendavad dokumendid, epikriis, saatekiri.

Taotluse menetlemise lubatud aeg on kolm kuud. Patsiendi enda kanda jäävad visiidi- ja omaosalustasud, sõidukulud, ööbimiskulud jms.

Põhjusteks, miks haigekassa võib keelduda hüvitise maksmisest, võivad olla:
• välisriigis osutatud arstiabi teenus ei kuulu haigekassa tervishoiuteenuste-, ravimite- või meditsiiniseadmete loetellu;
• on tasuline teenus Eestis (nt lühinägevuse korrigeerimine laseroperatsiooniga, soovahetusoperatsioon jt);
• esitatud dokumendid (originaalarve, haigusloo kokkuvõte, tasumist tõendav dokument) puuduvad või on puudulikult vormistatud (anname võimaluse dokumente täiendada);
• puudub saatekiri, isik esitab arve omaosaluse kohta jm.

Eesti võttis patsiendiõiguste direktiivi üle 2013. aasta oktoobris. Sellest ajast on direktiivi alusel esitatud taotlusi rahuldatud 369 korral.

Hüvitatava summa saab enne välja küsida

Kui inimesel tekib soov minna välisravile, saab ta esitada haigekassale vastavale vormile kantud infopäringu sooviga enne plaanilisele ravile minemist teada saada planeeritava tervishoiuteenuse hinnanguline hüvitatav summa vastavalt Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu hindadele.
Infot on võimalik saada ka riikliku kontaktpunkti kaudu, mis tegutseb haigekassa juures ja jagab lisaks teavet eellubade süsteemi, vajamineva arstiabi võimaluste, piiriülese tervishoiuteenuste kulude katmise süsteemi, patsiendi õiguste ja kaebevõimaluste ja Euroopa Referentsvõrgustike kohta.

Kui vajaminevat arstiabi (2004. a Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 883/2004) on võimalik saada ainult EL liikmesriikide riiklikes raviasutustes, siis patsiendiõiguste direktiivi kohaselt võib ravile minna nii riiklikesse kui eraraviasutustesse. Sellest lähtuvalt – kui patsient on välisriigis ootamatult haigestunud ja sattunud arstiabi saama eraraviasutusse kus tal on endal tulnud oma raviarve tasuda, on tal võimalus taotleda hüvitist direktiivi alusel.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

15. jaanuar 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.