Haigekassa 2019 märksõnaks on ennetus

Eelmise aasta Äripäeva viimases Tervisesaates tutvustas haigekassa avalike suhete ja tervisedenduse osakonna spetsialist Taisi Kõiv haigekassa järgmise aasta plaane, milles on suur rõhk haiguste ennetusel.

Järgmisel aastal on haigekassa üks prioriteete raseduskriisi nõustamine. Kui suure probleemiga meil tegemist on?

Kui me mingeid projekte rahastame, siis see tähendab tõesti, et probleem on ilmselt suur või siis vähemalt vajadus teenuse järgi on üpris suur. Raseduskriisi nõustamise puhul nõustatakse lapseootel või lapse saanud naist mingisuguse probleemi või kriisi puhul, mis on tabanud teda või tema lähedasi ja seotud rasedusega. Projekt on üleriigiline aastas toimub umbes kolm tuhat viissada nõustamist, mis on üpris suur number.

… arvestades, et meil sünnib umbes neliteist, viisteist tuhat last.

Just. On nõustamisi, mis nõuavad väga suuri sekkumisi, kus on suur probleemid, aga on ka selliseid lihtsamaid probleeme, kus on võib-olla ainult kerge ärevus. Selline projekt on meil juba aastaid käigus ja me jätkame sellega ka järgmisel aastal.

Kus nõustamine reaalselt toimub, kas on perearsti juures, haiglas?

Igal pool. See on saatekirjapõhine teenus ja minnakse vajadusel abivajaja juurde haiglasse, või tehakse näiteks hoopis veebinõustamist. Kriisinõustamise puhul sõidetakse kohale ükskõik kuhu vaja. Selle projekti puhul ongi suurim väljakutse tagada üleriigiline kättesaadavus, kuna nõustajaid on vähe.

Tervisedendus lasteaias ja koolis. Mida siin silmas peetakse?

Projekti rahastab haigekassaga ja viib läbi Tervise Arengu Instituut. See on seotud tervist edendavate lasteaedade ja koolidega, kus põhirõhk on kroonilise haigusega lapse toetamine läbi haridusasutuse personali. Näiteks kui koolis või lasteaias õpib diabeeti põdev laps, siis kuidas õpetajad ja teised lapsed oskaksid selle haigusega toime tulla ja vajadusel aidata. Põhirõhk on terviseteadliku põlvkonna kasvatamisel.

Milline seis on laste hammaste tervisega? Palju laps ikkagi aasta jooksul jõuab vähemalt korra hambaarsti juurde?

Selle aasta lõplikke andmeid praegu veel öelda ei saa, aga üheksa kuu põhjal on kolme kuni üheksateist aastastest lastest jõudnud hambaarsti juurde 52%. Lastest vanuses 10–16 aastat 60%. Kõige vähem jõuab kõige nooremaid ehk 3aastaseid. Võimalik, et vanemad arvavad, et kuna probleeme veel pole, siis ehk ei pea veel minema. Probleem on ka viimase sihtrühma ehk 19aastastega, kellele on hambaravi veel tasuta. Ka neid peab veel utsitama, et nad oma hambad enne täiskasvanuikka jõudmist ikka korda teeks.

Mida haigekassa teeb selleks, et ka ülejäänud 50% hambaarstile jõuaks?

Üks suur osa on kindlasti kaks korda aastas korraldatavatel teavituskampaaniatel, kus me suuname nii lapsi ja kui ka vanemaid hambaarstile minema. Kampaaniate eesmärk on tõsta ka üldist terviseteadlikkust suuhügieeni ja tervisekäitumise osas. Teine osa on meil laste hammaste terviseprojekt, mida veab Eesti Hambaarstide Liit, kelle esindajad käivad haridusasutustes rääkimas. Samuti viiakse teadmisi rasedate naisteni, et nad teeksid õigeid valikuid

Kas on lootust, et laste ortodontiline ravi hakkaks ka kunagi tasuta olema?

Laste ortodontia on tegelikult on haigekassa poolt tasutav, aga seal on erikriteeriumid. Päris iga iluvea korrigeerimist haigekassa kinni tõesti ei maksa. Meie kodulehel on need kriteeriumid kõik kirjas. Neid kriteeriume on umbes üheksa ja seal on kirjas kõik need millimeetrid ning asetused, millisel juhul haigekassa tasub. Aga kui on meditsiiniline vajadus, siis haigekassa kindlasti tasub.

Et kui näiteks lapsel ei tule jäävhambaid, siis on implantaat tulevikus tasuta?

Kui lapsel ei tule jäävhambaid, siis ilmselt säilitatakse piimahammast võimalikult kaua ja sellisel juhul peaks idee järgi ortodontiline ravi olema küll näidustatud. Kehtib ikkagi põhimõte, et jäävhammaste tulek või mitte tulek ei ole esteetiline probleem, vaid meditsiiniline.

Laste vaimne tervis – kuuldavasti on seal väga pikad ravijärjekorrad.

Tervisedenduse projekti kohalt me ei saa rääkida ravijärjekordadest, sest projektid on teavitavad ja suunavad, et laps jõuaks õigesse kohta. See konkreetne projekt, millest me räägime, on vaimse tervisenõustamise projekt, kuhu laps võib ise pöörduda. Tegemist on veebinõustamisega, kus meie partneriks on veebilehekülg peaasi.ee, kus laps või noor saab igal ajal anonüümset veebinõustamist. See on ideaalne võimalus, kui ei julgeta või ei taheta vanema poole pöörduda.

Ja muidugi, kui nõustaja tunneb, et lapsel on näiteks kalduvus suitsiidile või midagi muud tõsisemat, siis tal on õigus andmed kiiresti välja võtta ja sekkuda, et midagi hullemat ära hoida. See on selline projektipõhine kiire moodus, kuidas võiks last või noort aidata.

Alati on kirutud, et kui asi on projektipõhine, siis saab üks hetk raha otsa ja kõik lõpeb ära. Kas ka see projekt saab üks kord lihtsalt otsa?

Haigekassa ei tee midagi üks aasta. Selleks, et tulemust mõõta, on meie projektid on pikaajalised. Näiteks ka eelnevalt räägitud raseduskriisi ja hammaste tervise projektid on juba kümneid aastaid kestnud. Idee järgi peaksid kõik sellised tervist edendavad projektid minema ühel hetkel üle teenuseks, mis on juba jäävad. Aga hetkel jah, on need projekti tasandil.

Kaua näiteks laste vaimse tervise projekt on kestnud?

See projekt on meil alles esimest aastat. Nende töö on olnud tõesti muljetavaldav ja on näha, et vajadus selle projekti või teenuse järgi on suur, mistõttu me jätkame sellega ja ilmselt mitte ainult järgmine aasta, vaid ka edaspidi.

Palju neid pöördumisi on olnud?

Ma nüüd peast ei oska öelda, aga neid on ikka mitmekümnetes tuhandetes. On väiksemaid muresid ja on suuremaid. Aga ühtegi ei saa tähelepanuta jätta, sest ka väiksest probleemist võib kasvada suur, kui õigel ajal jaole ei jõuta.

Haigekassal on hästi palju teavituskampaaniaid. Kas neil on ka mingid mõõdetavad eesmärgid, et näiteks emakakaelavähi sõeluuringu osalus tõuseks praeguselt u 50%lit kõrgemale?

Eks me ikka seame igale oma kampaaniale eesmärgid. Üks nendest eesmärkidest on see, kui palju meie kampaaniaid üldse märgatakse. Et sõeluuringute puhul on hästi keeruline seda hõlmatus tõsta, sest näiteks rinnavähi puhul ei ole isegi teenusepakkujaid igas linnas ja meil käib mammograafiabuss. Nii me siis suuname oma kampaania just sellele ajale ja kohta, kus buss parajasti on, et võimalikult suur osa sihtrühmast ikka uuringule jõuaks. Hõlmatus on üks mõõdik ja teine mõõdik on see, kui palju on inimesed saanud sel teemal targemaks.

Jõuame nüüd intrigeeriva teemani täiskasvanute hambaravihüvitis. Paljud on seda kasutanud, aga päris suur hulk inimesi ei ole, kuna ei ole nõus oma hambaarsti vahetama. Kui suur on hüvitis eelarve järgmiseks aastaks ja mitu inimest seda kasutama saab hakata?

Jah, hambaravihüvitis on väga aktuaalne teema. Kuna see on suhteliselt uus teema, siis on hästi oluline inimesi sellest teavitada. Sel aastal oli hüvitise summa nelikümmend eurot ja see jääb samaks ka järgmisel aastal. 26. novembri seisuga on hüvitist kasutanud üle kahesaja tuhande inimese.

Järgmise aasta numbritest ei saa veel rääkida, kuna eelarve ei ole veel kinnitatud, aga me oleme arvestanud, et kõik, kes soovivad hüvitist kasutada, peavad seda ka saama. Ka hambaravi lepingupartnereid on meil väga palju juurde tulnud, nii et ma arvan, et ka kättesaadavus ei tohiks enam probleem olla.

Kuidas on Tallinna suuremate kliinikutega, kes teatanud, et nemad ei taha lepingut sõlmida?

Meil on väga palju suuri kliinikuid lepingupartnerite hulgas. On ka suuri erakliinikuid, kes tõesti ei ole liitunud ja ei näe selleks vajadust. See ei ole probleem, sest tegelikult on Tallinnas kaetus väga hea. Infot liitunud kliinikute kohta leiab haigekassa kodulehelt.

Aga kuidas te motiveerite inimest, kes on käinud ühe hambaarsti juures 20 aastat. Miks ta peaks arsti vahetama?

Jah, see ongi inimese vaba valik. Kui ta soovib hüvitist saada, siis ta peaks seda hambaarsti vahetama. Ega siin muud motivaatorit polegi.

Järgmisel aastal on haigekassa prioriteet ka organdoonorlus. Mida selle all silmas peetakse?

See on meil jah uus teema. Alates 2020. aastast tuleb organdoonorlus teenusena haigekassa hinnakirja, siis hakkame tuleval aastal teavitama, mida tähendab organdoonorlus. Lisaks juhime inimeste tähelepanu, et patsiendiportaalis on selline koht, kuhu saab oma tahteavalduse linnukesega ära märkida. Praegu on neid tahteavalduse märkinuid 0,5% elanikkonnast, mis on väga vähe. Selline tahteavaldus hoiab ära suuremad sekeldused meditsiiniasutustes, kus tuleb muidu hakata perekonnalt hakata väga raskel hetkel nõusolekut küsima.

Kui inimene on selle tahteavalduse teinud, siis kas perekond saab selle tagasi võtta, kui tõesti midagi juhtub?

Kui tahteavaldus on antud, siis see tähendab, et nii on ja see ongi eesmärk. 

Vaktsineerimine on olnud läbi aegade terviseameti teema ja jääb ka sinna, aga teavituspool tuleb haigekassale üle ja meie ülesanne on tõsta hõlmatuse taset? Me tahame puukide vastu justkui kõik vaktsineerida, aga lapsi me miskipärast ei taha vaktsineerida. Peame tõstma inimeste teadlikust nende haiguste kohta, mille vastu saab vaktsineerida. Võib-olla inimesed ei teadvustagi endale probleemi, kuna neid haigusi justkui meie ümber ei ole. Tegelikult on need muidugi olemasja võivad ka meid kimbutama tulla.

Siit hakkab siis tulema nüüd terve rida šokireklaame?

Ei tahaks küll öelda niimoodi, sest tegemist on ikkagi väga tundliku teemaga. Meie eesmärk ei ole vaktsineerimisvastaseid kuidagimoodi ärritada, vaid tõsta teadlikkust. Et panna inimesi natuke mõtlema ja tekitada diskussiooni, aga kindlasti mitte šokeerida.

Kuidas jämesoolevähi sõeluuring on käima läinud?

See on väga hästi käima läinud.  Põhitöö teeb ära perearst, keda inimesed siiski väga palju külastavad ja sihtrühm on vaid kolm aastakäiku ehk siis mitte väga suur. Tänu sõeluuringule on paljud haiged varakult avastatud, neid on ravitud ja nad saavad nüüd tervena rahulikult edasi elada. Selles mõttes on see väga tänuväärt töö olnud. Kuna aga järgmisel aastal haaratakse sihtrühma veel üks aastakäik, siis tuleb taas veidi rohkem teavitustööd teha.

Kas tervisedendusse ja ennetusse tuleb rohkem raha või jääb see töö endiselt vaeslapse ossa?

Nagu jutud räägivad, siis haigekassa tahab muutuda tervisekassaks ja tänu sellele tuleb siis ka tervisedendusse ning haiguste ennetamisse rohkem panustada. Seega on need kaks valdkonda, kus on eelarve järgmiseks aastaks tõusma planeeritud.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

15. jaanuar 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.