Personaalsemad ravimid saavad teenuste nimekirja

Sellest aastast muutuvad kättesaadavamaks mitmed haruldaste haiguste ravimid, rääkis haigekassa meditsiiniseadmete osakonna peaspetsialist Argo Aug eelmise aasta Äripäeva raadio viimases Tervisesaates.

Millised uudised ootavad meid uuel aastal ravimite poolel?

Ravimite puhul tuleb uudiseid kogu aeg, sest eks me ju töötamegi aasta läbi selle nimel, et uusi ravimeid ja raviteenuseid kättesaadavaks muuta. Meil on kaks paralleelset süsteemi — neli korda aastas me uuendame soodusravimite loetelu, ehk siis neid ravimeid, mis on läbi apteegi kättesaadavad; ja kord aastas uueneb tervishoiuteenuste loetelus olev ravimite pakett.

Esimesest jaanuarist jõustub kokku üle kahekümne uue teenuse või siis olemasoleva teenuse olulist laiendust. Üldine tendents ravimimaailmas liigub sinnapoole, et ravimid muutuvad üha personaalsemaks, nende sihtgrupp aina väiksemaks ja üha rohkem saavad tähelepanu nii-öelda harva esinevad haigused. Ja võibki öelda, et sellest aastast saavad võrreldes varasemaga suhteliselt rohkem abi need inimesed, kellel on mingisugune harvaesinev haigus või siis suhteliselt levinud haiguse harvaesinev vorm. Lisandub 7-8 ravimit, mis puudutavad võib-olla ainult ühte-kahte või viite inimest Eestis.

Kas need on onkoloogilised ravimid?

Ei saa öelda, et ainult onkoloogia, kuigi  onkoloogia on ühiskonnas fookuses ja ravimifirmad teevad kõvasti tööd, et leida neile haigustele ravimeid, mis suudaks inimese terveks ravida või siis vähemasti nende elukvaliteeti säilitada ja eluiga võimalikult palju pikendada.

Näiteks võib tuua algpositiivse kopsukasvaja, mille ravimi üle meil olid pikad läbirääkimised, kuid nüüd siis lõpuks muutub esimene selline ravim sihtgrupile kättesaadavaks.

Kaua need läbirääkimised kestsid?

Tegelikult on raske määratle, millal läbirääkimised algavad, sest tihtipeale tuleb ravimifirma meile jutule mitteametlikke kanaleid pidi. Siis me püüame koostöös leida selle kanali ja viisi, kuidas ravim kättesaadavaks muuta. See konkreetne patsientide sihtgrupp on meil olnud läbirääkimiste laual ikka juba mitu aastat. Lõpuks lahenes olukord läbi konkurentsi – pidasime paralleelseid läbirääkimisi mitme firmaga ja lõpuks siis parim võitis. Samas on näha, et see ravimivalik hakkab nüüd järjest laienema, sest ega teisedki firmad ei taha kõrvale jääda.

Et hinnas tulevad vastu ka need, kes seda varem teha ei tahtnud?

Tõenäoliselt küll. Ma ei saa ravimifirmade eest rääkida, aga kindlasti on neil motiiv seda teha.

Isegi kui meil on vaid 5-6 patsienti, mis on maailma mõistes täiesti olematu turg?

Antud juhul me räägime umbes kümnest patsiendist Eestis aastas, kellel on seda ravimit vaja. Aga see ravimimaailm äriline pool on selline, et kui firmal on valida, kas saada natuke raha või üldse mitte, siis ta ilmselt valib selle natukesegi. Selles mõttes on Eesti haigekassa süsteem suhteliselt hästi üles ehitatud, et ravimifirmad võistlevad omavahel, aga meie haigekassana ei pea ostjana kellegagi konkureerima. Meil on ostjana suhteliselt suur turujõud.

Millised teised uued ravimid tulemas on?

Üks selline raske haigus on paroksüsmaalne e äkkhootine öine hemoglobinuuria.

Mis haigus see on?

Tegemist on patoloogilise vere hüübimishäirega, mis avaldub trombide, insuldi ja infarktina ning mille puhul ei ole tavalistest verevedeldajatest kasu. Need inimesed vajavad eluaegset ravi ja see maksab umbes paarsada tuhat eurot aastas. See ravi on meil nüüd uuest aastast loetelus olemas.

Palju inimene pidi siiani ise selle ravi eest maksma?

See ravim ei olnud neile seni kättesaadav, kuna pole reaalne, et inimene ise maksab ravi eest paarsada tuhat eurot aastas. Nüüd on see ravi aga haigekassa teenuste loetelus ja inimene ise ei maksa selle eest praktiliselt midagi.

Hematoloogias on vist veel uudiseid tulemas?

Hematoloogias tuleb meil tõesti üsna mitu uut ravimit või teenust, kuigi suhteliselt kitsale sihtgrupile. Näiteks hulgimüeloomile tuleb üks bioloogiline ravim. Selle ravimi vajajaid on umbes 15 inimest aastas.

Kättesaadavamaks muutuvad vist ka laiale sihtrühmale mõeldud uue põlvkonna verevedeldajad?

Uue põlvkonna antikoagulandid on meil tegelikult juba pikki aastaid kättesaadavad olnud, kuid kuna need on kallimad kui varfariin, siis neil on olnud väga kitsad väljakirjutamistingimused. Näiteks kodade virvendusarütmia puhul on olnud eeltingimuseks, et eelnema peab ravi varfariiniga.

Varfariin ei ole üldse halb toimeaine ja on väga efektiivne. Aga probleem on see, et see ravim töötab isegi liiga hästi ja mõnel inimesel on väga keeruline õiget doosi paika saada.

Ja kõrvaltoimed ja pidev tiitrimine...

Just-just. Need uue põlvkonna antikoagulandid on sellest probleemist vabad. Nüüd me oleme siis tootjatega läbi rääkinud ja jõudnud nendega kokkuleppele, et nad tulevad mõnevõrra hinnas alla ja me saame siis panna kõrgema soodusmäära ja enam ei pea alustama esmast ravi varfariiniga. Need ravimid muutuvad patsiendile kindlasti soodsamaks. Kui me vaatame haigekassa perspektiivi, siis meile toob see kaasa mõningase lisakulu, aga kui me vaatame ühiskonna kulu tervikuna, siis pigem me võidame sellest sammust.

Kas kõik need varfariini puhul vajalikud tiitrimised ei tee kokkuvõttes sama suurt kulu?

No see kulu tegelikult ei olnud nii suur. Meie analüüsides on peamiseks kuluartikliks ikka uute ravimite kõrgem hind ja selles osas me oleme tootjatega tõesti saanud väga hea kokkulepe – nemad saavad oma turuosa laiendada ja meie vähem maksta selle eest.

Kas ravimite soodustamine muutub järgmisest aastast või kõik jääb nii nagu seni oli?

Suurem muutus oli tegelikult eelmise aasta alguses – täiendav ravimihüvitis. See on jah tekitanud ühiskonnas natuke vastukaja, et mis selle eesmärk oli. Muudatuse mõte oli toetada neid inimesi, kellel on palju haiguseid ja kes kasutavad palju ravimeid. See süsteem on hakanud väga hästi tööle. Me näeme, et inimesed on hakanud oma retseptiravimeid rohkem välja ostma. 

Tõsi, siin on kindlasti ka see efekt, et kuna täiendava ravimihüvitise soodustus kumuleerub aasta lõpuks, siis lühiajaliselt on inimestel tõesti kasulikum osta ravimid välja aasta lõpus. Pikas perspektiivis see haigekassa kulusid ega inimeste enda kulusid tegelikult ei mõjuta, sest järgmisel aastal kulub neil lihtsalt selle võrra kauem aega, et jõuda täiendava ravimihüvitise lävendini.

Võib-olla räägite selle süsteemi korra veel lahti.

Kui inimesel kulub kõikide soodusravimite peale vältimatu omaosalusena üle saja euro kalendriaastas, siis sellest ületavast osast hakkab haigekassa maksma pool kinni. Kui vältimatu omaosalus kalendriaastas ületab juba kolmesaja euro piiri, siis sealt edasi maksab haigekassa üheksakümmend protsenti kinni. Sellest süsteemis on abi saanud juba üle saja tuhande inimese.

Kas haigekassa eelarve suureneb ka järgmisel aastal, nagu ta on seda seni teinud?

Haigekassa eelarve sõltub sellest, kui palju meil laekub sotsiaalmaksu ja ega haigekassa ei jäta kulutamata ühtegi eurot, mis meile eelarvesse antakse – kõik läheb ikka inimeste tervise edendamiseks ja haiguste ravimiseks. Loomulikult nii nagu ühiskonna ressursid kasvavad, nii me püüame seda ka oma eelarves peegeldada ja võimalikult palju anda inimestele tagasi sellest, mis nad maksudena maksavad.

Haigekassa eelarve on planeeritud tõusma ja järgmise aasta eelarve on eeldatavasti 1,4 miljardit eurot, mis siis jaguneb väga paljude erinevate teemade vahel – haiguste ennetamine, tervise edendamine, üldarstiabi, eriarstiabi, kiirabi, ravimid, arstiabi välisriigis. See loetelu on väga pikk.

Ravimite eelarve peaks tõusma 130lt miljonilt eurolt 137 miljonile eurole. Meie haldusalas on tegelikult veel ka meditsiiniseadmed ja üks väga suur muudatus, mis uuest aastast jõustub, on see, et alla 19aastastele isikutele muutuvad täisautomaatsed insuliinipumbad kogu oma lisavarustusega kättesaadavaks üheksakümne protsendilise soodustusega. Seni oli see soodustus 50%, sest need seadmed olid lihtsalt niivõrd kallid. Ja mida me nägime, oli see, et nende kättesaadavus sõltus tõesti sellest, millise toimetulekuga peres laps elas. Jõukamad said lubada seda täisautomaatse insuliinipumpa ja need, kes nii jõukad ei olnud, pidid leppima kehvemate seadmetega. Nüüd uuest aasast on see ebavõrdsus meil likvideeritud. Haigekassale on see konkreetne lisakulu nelisada tuhat eurot.

Palju neid lapsi umbes on?

Meil on Eestis umbes seitsesada diabeeti põdevat last, kellest pumpravil on nelisada ja hetkeseisuga nendest üle poole on siis selle täisautomaatse pumba peal. Uuest aastast võiksid kõik 400 täisautomaatset pumpa kasutada.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

15. jaanuar 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.