Kuidas ravida kõhuvalu?

Millistest küsimustest alustada, kui on vaja otsustada kõhuvalu kaebusega inimese ravi, selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla valuteenistuse juht Boris Gabovitš.

Oletame, et valu põhjus on teada, näiteks on ärritatud soole sündroom, rääkis Gabovitš. Kui see pole teada, siis tuleb küsimusele vastamiseks uurida, kas tegemist on ägeda või kroonilise valuga. Kui on krooniline valu, siis kas see on vähivalu või mitte?

Järgmine küsimus on, mis liiki valu on, või on tegemist liikide sümbioosiga ja iga valuliiki tuleb eraldi ravida. Ülemaailmse anestesioloogide seltsi juht on tema sõnul nimetanud ravimatu valu rotiks: palju on teda liikumas, vähe on näha, peidab end, on vastik ja suur vaenlane. “Tema algoritmi järgi tuleb tunnustada, hinnata ja ravida,” kirjeldas Gabovitš.

Tunnustamise esimene küsimus on, kas patsiendil on valu? Kas tema sugulased ka teavad ja aktsepteerivad seda? Tihti ei taheta seda Gabovitši sõnul välja näidata, sest öeldakse, et lihtsalt ei saa kogu aeg valutada.

Hindamise osas on küsimus, kui tõsine on valu, kas see on tugev? See võib olla tõsine olukorras, kus valu tugevus on väike. Mis tüüpi on valu, kas kombineeritud või eraldi notsitseptiivne, neuropaatiline valu? Kas on olemas muud tegurid?

“Meie valukliiniku üks markantne kogemus oli see, kus patsiendi seljavalu ravi oli täiesti edutu. Kui selgus, et põhiline on sotsiaalne probleem, teda ei lastud vanadekodusse minna, siis selle lahenedes kadus ka valu,” lausus valuarst.

Ravimitega ja ilma

Ravi osas on küsimuseks, millist mitte medikamentoosset ravi saab kasutada. Taastusravi kliinik suudab paljusid patsiente edukalt ravida juhtudel, kus tegemist on segase patoloogiaga.
Teine küsimus on valuarsti sõnul, millist medikamentoosset ravi saab kasutada? Valuravi võimalused algavad analgeetikumidest, mille nimekiri on üsna lühike.

Ravimivaba strateegia on tema sõnul äärmiselt oluline. Näiteks peaks looma valuravi keskuseid, mis toimiksid valuravi meetodina. “Patsient ei pea jooksma eri kohtadesse,” lausus Gabovitš. Tähtis on minimaalselt invasiivne valuravi, patsientide ja ka sugulaste õpetamine. “Teinekord valukliinikus ma vestlen rohkem hoopis sugulastega, et selgeks teha, mis toimub,” tõdes Gabovitš.

Ravimivaba strateegias on ka äärmisel oluline liikumisravi. Gabovitš nimetas veel füüsikalisi meetodeid (aparaatsed meetodid), psühholoogilist abi ja käitumisteraapiat – normaalses valukliinikus peaks tema hinnangul psühholoog kõrval olema, TENSi, seljaaju ja närvide stimulatsiooni, manuaalteraapiat, akupunktuuri. “Mujal maailmas on viimane väga edukas. Olen näinud keisrilõiget, mis on tehtud akupunktuuri anesteesiaga,” märkis Gabovitš. “Ka lillede nuusutamine võib aidata, kui on usku.”

Abi valuvaigistitest

Valuvaigistitest nimetas ta NSAIDe, paratsetamool, opioidide ja muid (antidepressandid, antikonvulsandid, NMDA retseptori inhibiitorid jne) – need on notsisteptiivse valu raviks.

Nn “muu” grupp on just neuropaatilise valu raviks. “Neuropaatilise valu ravis on kokku lepitud, et raviks on tritsüklilised antidepressandid ja antikonvulsandid kombinatsioonis,” lisas Gabovitš.
Hea on rakendada WHO valutreppi: I etapp on mitteopioidsed analgeetikumid, kui neist ei piisa, lisatakse kergeid opioide (II etapp), ja kui siis ka ei piisa, raskemaid opioide (III etapp).

“Tavaliselt on vaja multimodaalset lähenemist, monoteraapia ei aita,” tõdes valuarst. “Ordineerida on vaja vähemalt kaks eri toimemehhanismiga analgeetikumi korraga. Kui sellest on vähe, tuleb lisada kolmas, pannes juurde opioid.” Kõige valusam osa on tema sõnul manustamiseviis. Millegipärast on siiani ühiskonnas suhtumine, et süstimine on hea.” Valuvaigististe manustamisviise on vaid kaks: intravenoosne (minutite jooksul) või suukaudne tabletina (imendub poole tunni jooksul, saavutatakse pidev ja pikaajaline toime),” märkis Gabovitš.

Intramuskulaarne manustamine on näidustatud vaid erandjuhtumitel, näiteks, kui on viimases staadiumis vähihaige, kel pole rasvkude või kel esineb neelamishäired ja oksendamine. “See võiks olla kuni 1–2 nädalat, elu lõpus,” täpsustas Gabovitš.

Minimaalselt invasiivse valuravi

Minimaalselt invasiivse valuravi all mõeldakse protseduure, mis tehakse nõela kaudu tavaliselt röntgeni ja ultraheli kontrolli all: näiteks kõik blokaadid, kus süstitakse kas glükokortikoide (toime 3–6 kuud) või lokaalanesteetikume – jutt käib sügavatest struktuuridest. “Neid ei saa teha tänapäeval pimesi,” rääkis Gabovitš. Eestis pole tema andmetel veel kättesaadav radiofregventne teraapia (RFT) - meetod, mida kasutatakse näiteks fassettliigese sündroomi ja sakroiliidi ravis, kus nõela kaudu antakse elektrilaineid, mis n-ö tapab närvirakud valutavad kohas ära. See meetod hoiab valuvaba 3-5 aastat.

Seljaaju stimulatsioon on 2014. aastast Eestis haigekassa hinnakirjas olemas, esimesed patsiendid on juba saanud Gabovitši sõnul stimulaatorid. Tegijaks on samad firmad, mis teevad ka südamestimulaatoreid. “Põhimõte selles, et patsiendile viiakse sisse elektroodid, antakse sealtkaudu vajalikud elektriimpulsid vastava sagedusega ja ummistatakse närvijuhte teed, et valu sealt läbi ei läheks,” kirjeldas valuarst. Valuravi eesmärgid on ravida ägedat või kroonilist valu, elada operatsioonini näiteks liigesprobleemi puhul või surmani vähihaige puhul – mõlemad juhul peab elama selle sündmuseni väärikalt ja normaalselt, rõhutas Gabovitš.

Millal on vaja valuarsti? Gabovitš soovitab siis, kui on tegemist kroonilise valuga, mis ei allu tavalisele ravile, ja kui perearst on oma võimalused ammendanud. “Kui valu on, kuid diagnoosi pole. Kui patsient või arst vajab kolmandat arvamust,” lausus ta.

ITK valuteenistus on üles ehitatud skeemi järgi arst ja õde. Õed teevad ka ise vastuvõtte. “Õel ja arstil on paralleelsed ülesanded vastuvõtu ajal. Vastuvõtu ajal käib vaid konservatiivne tegevus. Protseduure ei tehta, selleks on eraldi päev,” kirjeldas ta. ITKs on kaks valukabinetti: Magdaleena üksuses on üle 90% onkoloogilisi haigeid, Ravi tänaval vähem. Mitteonkoloogilist valu esineb väga palju, eriti seljavalu. ITKs on ka lülisambakirurgia keskus. Kliinikumis on eraldi onkoloogilise valu kabinet. Peavaludega üritab valuteenistus pigem mitte tegelda, sest ITKs tegelevad peavaludega neuroloogid eraldi kabinetis.

Üleskirjutatud loengust meedikutele 2016. aastal.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

15. jaanuar 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.