Kuula artiklit

Autor: Kristiina Käit • 6. märts 2023

Kuula artiklit

Meditsiiniuudised päris riigikokku saanud perearst Karmen Jollerilt, kuidas on esimesed emotsioonid ja millistele küsimustele dr Joller keskendub Riigikogus olles.

Karmen Joller, palju õnne! Olete pääsenud riigikokku. Kuidas tunne on?

Tunne on muidugi uskumatu, et sain nii palju hääli. Ma isegi ei osanud arvata, et nii paljud inimesed mind nii palju usaldavad. Tunnen, et väga suur vastutus on mu õlgadel. Eks ma teen kõik, et seda vastutust kanda.

Mida soovite esimeseks ära hakata tegema?

Mul on kaks suuremat eesmärki: esimene on meditsiinisüsteemi tugevdamine igal moel. Meedias on ka viimasel ajal palju juttu olnud erinevast probleemidest, mis vajaksid lahendust.

Ja teine eesmärk on tervisele ohtliku väärinfo leviku pidurdamine. Sellel teemal tuleb alustada ühiskonnas põhjalikum diskussioon. Meil ei ole enne ju olnud aegu, kus väärinfo levib kiiresti ja võib inimese tervist väga suurel määral kahjustada. Näeme meditsiinis, kuidas inimesed loobuvad elupäästvast ravist. Kuidas teha nii, et inimeseni jõuaks adekvaatne info ja et ta ei teeks esimesena halba valikut. Samas, kõigest sellest olen ma ka aastaid rääkinud, niisiis teen ikka sedasama edasi, mida ma olen teinud. Eks ma teen seda nüüd lihtsalt veel jõulisemalt - toetun ka erakonnakaaslastele.

Kuidas Teie tööde ajaline jaotus hakkab olema? Kas nimistu patsiendid jäävad Teile alles?

Nimistut ma kindlasti ära ei anna, minu nimistule tuleb asendusarst. Kahtlemata on töö Riigikogus täiskohaga töö, aga eks see täpne töökorraldus selgub. Tahaksin endale jätta ka väikese koormuse arstina, et ei kaoks kutse ja jääks side meditsiinimaailmaga. Veel ei oska öelda, kuidas hakkab olema. Kindlasti soovin mõlema töö puhul säilitada kvaliteedi. Tegelikult on ju perearstitöö minu unistuste töö olnud lapsest saati, ma jumaldan seda tööd.

Seda võin aga öelda, et patsiendid muretsema ei pea, nad saavad olema hoitud. Mul on väga head kolleegid ja usaldan patsiendid nende kätesse.

Mida sooviksite perearstinduses ära teha? Millised on hetkel kitsaskohad, mida tuleks kõrgemalt mõjutada?

Üks suurim kitsaskoht on personalipuudus. Peame vaatama, kas on võimalik peale residentuurikohtade ja arstide tagasitoomise veel ka ümberõpe perearstiks – tean mitmeid haiglakolleege, kes tegelikult tahaksid perearstina töötada. Perearstitöö pakub väga palju. Me väga tervitame neid kolleege, kes tahavad ümber õppida ja loodan, et tulevikus on ka see ümberõpe võimalik.

Nii, et personaliprobleem on kõige teravam ja kõik muud tervishoius vajalikud muudatused lähtuvad sellest.

Siis tuleb vaadata, kuidas noori motiveerida peremeditsiinile spetsialiseeruma?

Seda oleme perearstide seltsiga aastaid teinud ja tulemused on ka näha. Järjest paremate õpitulemustega noored soovivad astuda just peremeditsiini residentuuri. Peremeditsiin on muutunud üha populaarsemaks ja eriti meeldib noortele perearstitöö juures paindlikkus, mida töö võimaldab. Perearst võib olla tippspetsialist ka väiksemas kohas, selleks ei pea töötama ilmtingimata Tallinnas, et olla tipus. Eesti Perearstide Selts ja peremeditsiini õppetool on palju ära teinud, et populariseerida meie eriala.

Nii et Teie näete peremeditsiini tulevikku helgena? Järelkasv on olemas?

Näen, meil on tõesti hea seltskond ja targad inimesed, kõik läheb kindlasti paremaks.

Kuula artiklit

Riigikokku pääsenud Karmen Joller: keskendun riigikogus olles kahe peamise eesmärgi elluviimisele