Kuula artiklit
Autor: Kristiina Käit • 23. märts 2023
Kuula artiklit

Perearstid peavad nädala tööga hakkama saamiseks aega näpistama ka nädalavahetusest

Selle aasta alguses seoses EMO ülekoormusega õhku visatud väited perearstide napi vastuvõtuaja kohta viisid meid uuringutele, milline on nende töökoormus ja töökorraldus.
Fotol: Tallinna Kivimäe Perearstikekuse perearst ja juht Lembi Põlder.
Foto: Erakogu

Meditsiiniuudised uuris kolmelt perearstikeskuse perearstide nädalakoormuse kalendrivaateid, millest selgus, et tööpäeva tundidest võib puudu jääda ja paberitöö lõpetamiseks kulub ka jupp nädalavahetust.

Perearstide igapäevatöö koosneb mitmest komponendist: tuleb võtta patsiente vastu, kirjutada e-konsultatsioone, vormistada saatekirju, konsulteerida telefonitunnil. Lisandub pidev enesetäiendus, et teadmised ja oskused püsiksid ajakohased. Perearstid jagavad ka oma teadmisi, kirjutades artikleid või andes intervjuusid.

Paljud neist on aktiivsed ja kuuluvad erialaseltsidesse, mille koosolekutel tuleb osaleda. Personali koosolekute pidamine ja protokollimine on praksiste kvaliteedisüsteemi kohustuslik osa. Kui perearst tegutseb keskuse juhatajana, lisandub administratiivtöö ja ei pääse ka majandusküsimuste lahendamisest.

Juhi ja perearsti ülesannetes

Tallinna Kivimäe Perearstikeskuse juht ja perearst Lembi Põlder rääkis, et neil on töö korraldatud nii, et aktiivset vastuvõttu teeb nimistuga arst neljal päeval nädalas ja üks päev on jäetud kas koolituseks või paberitööks. On ka abiarst, kes võtab patsiente vastu, aga paberitööga ei tegele. Põlder on oma töökoormuse osas veidi erandlik, kuna ta juhib keskust ja näiteks igasuguseid aruandeid ja ettekirjutusi teised arstid ei lahenda. Selleks on tal ette nähtud viies päev.

2000pealine nimistu võimete piiril

Tabasalu Tervisekeskuse perearst Piret Rospu nimistus on 1979 patsienti ja lisaks mõni nimistuväline Ukraina pere. Neil on Rospu sõnul hästitoimiv keskus, kus nelja nimistu patsientidega tegelevad üheksa pereõde. Haigekassa kulumudeli järgi kestab perearsti vastuvõtt neli tundi, kolm tundi kulub telefonikõnede, e-mailide ja kirjatöö peale, ning üks tund on tasuliste teenuste osutamine, mistõttu perearstide palgafond on seitsme, mitte kaheksa tunni kohta.

Praksise majandusküsimused on tema kolleegi rida ja kodulehe eest kannab hoolt üks õdedest. Sellest hoolimata ütles Rospu, et tunneb juba aastaid, kuidas nimistu käib tegelikult üle jõu ja asjad pole iialgi nii korras, kui ta päriselt tahaks.

Munitsipaalperearstikeskuse töökorraldus

Tallinna Perearstikeskuse OÜ omanik on Tallinna linn. Keskuse juhataja Siiri Käpa rääkis töökorraldusest nende perearstikeskuses ja tõi välja ka ühe keskuses töötava perearsti nädalakoormuse.

Esmaspäeval ja kolmapäeval on perearstil vastuvõtt ühes keskuses ja seejärel 4 tundi teises keskuses, sest neil on Tallinnas mitu üksust. Ülejäänud kolmel päeval on 4–5 tundi vastuvõtud ja siis paberitöö. Cito! märgisega patsiendid peavad saama vastuvõtule kohe samal nädalal, tavalised patsiendid saavad vastuvõtule hiljemalt järgmiseks nädalaks.

Telefonide vastuvõtmisel kehtib ringtelefoni põhimõte – kui üks registraator ei võta vastu peale viit kutsungit, suundub kõne edasi. Ringtelefoni ringis on neli töötajat.

Statistiliselt on üle 60% sissetulevatest kõnedest haiguslehe avamise ja retsepti pikendamise teemal. Kokkuvõttes hindas Käpa kogu keskuse olukorda viiepallisüsteemis neljaga. Nende keskusel on küll arstid olemas, aga niipea kui keegi haigeks jääb, on küll keeruline. Veelgi keerulisem on olukord siis, kui pensionieas olevad arstid otsustavadki pensionile minna. Siiri Käpa sõnul oleks väga vajalik asendusarstide süsteem.

Järveotsa perearstikekuse perearst ja juhataja Diana Ingerainen kuulub töörühma, kes töötab välja esmatasandi tervishoiu arengukava aastani 2035. Tema sõnul ilmselt üks suur kriis tuleb üle elada. „Kui me vaatame statistikat – meil lõpetab aastas ca 20 perearsti, aga lahkub tööturult ca 60 – sealt need käärid tasapisi ka tekivad,“ rääkis Ingerainen.

Ta lisab, et elanikkond vananeb, juurde tuleb diabeedihaigeid, vananemisega kaasnevaid haigusi, voodikohti haiglates on kokku tõmmatud. On küll suurendatud residentuuri kohti, kuid proportsioon on jäänud ikka samaks. „Me peame kaaluma ja muutma proportsioone, mis erialasid meil on enim vaja tervishoidu. Mul ei ole midagi nahaarstide koolitamise vastu, aga kui nad kõik lähevad erasektorisse tööle itchinguga tegelema, kes siis inimesed ära ravib?“ küsis kogenud arst.

Loe lisaks
Perearstid: kroonilised haiged tuleb kaasata oma raviteekonda

Arengukohana näeb Ingerainen, et meditsiin on liiga asutusekeskne, aga vaja on muutuda inimesekeskseks. Eri tervishoiuteenuseid pakkuvate asutuste koostöö on oluline, et iga asutus ei hakkaks patsiendiga nullist peale tegelema, kui eelmises asutuses on temaga suur töö juba ära tehtud.

Esmatasandi arengukava kooskõlastamine ja kinnitamine jääb 2023. aasta lõppu. „Kuna osapooli on palju – ca 32 erinevat osapoolt – mingu kooskõlastamise protsess pigem pikemaks, kui et kellelgi on hiljem rusikas taskus,“ ütles Ingerainen.

Loe lisaks
Diana Ingerainen: me ei ole nii rikkad, et iga patsienti vastuvõtule kutsuda

Perearstide vastuvõttude arv on tõusnud

Tervise Arengu Instituudi avaldatud vastuvõttude statistika näitab perearstide vastuvõttude arvu märgatavat suurenemist. Alates 2021. aastast on statistikas sees ka kaugvastuvõtud, mida perearstid tegid 2021. aastal 2,8 miljonit. 2022. aasta kohta veel statistikat ei ole.

Perearstid peavad nädala tööga hakkama saamiseks aega näpistama ka nädalavahetusest
Kuula artiklit

Perearstid peavad nädala tööga hakkama saamiseks aega näpistama ka nädalavahetusest

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099