Tsvetkov: onkohaigete taastusravis saab veel palju edasi liikuda

Medicumi taastusarst Eduard Tsvetkov tõdeb, et onkoloogilisi haigeid võib praegu taastusravis kohata üliharva, kuid ravi eel, ajal ja järel just tuleks tegelda füüsilise koormusega.

Eduard Tsvetkov koos hematoloog Mariken Rossiga teevad sel teemal vebinari arstidele ja õdedele pealkirjaga “Füüsiline treening - vähiravi lahutamatu osa?” 11.04 koostöös Meditsiiniuudistega.

Kui palju on Medicumis taastusravi osakonna patsientide seas onkoloogilise diagnoosiga inimesi?

Lühike vastus on, et vähe. Olulisem vähem kui peaks olema. Arvestades onkopatsientide numbritega Eestis, siis taastusravi saavate patsientide arv on nullilähedane.

Kas neid on lisandunud viimastel aastatel või pigem sama palju/vähem?

Võib olla on aimatav väike trend, et patsientide arv kasvab, kuid onkopatsiendid jõuavad meieni pigem teiste diagnoosidega ja ravitöö käigus me leiame, et tegemist onkopatsiendiga, kellel mingil eluetapil on olnud onkospetsiifiline ravi.

Kuidas käib suunamine teie juurde, mis roll on perearstidel?

Meie juurde saab inimesi suunata tavalise saatekirja alusel, samuti me alati vastame e-konsultatsioonidele. Perearstil/-õel on patsiendi teekonnal keskne roll. Enamus vähidiagnoosiga inimestest elavad veel kaua ja nende elukvaliteedi parandamine ja terviseriskide modifitseerimine jääb perearstile – see ongi see moment, kus preventsioon kerkib esikohale.

Mis roll on pärast ravi lõppu perearstil ja pereõel?

Esmatasandi meditsiin tegeleb palju ennetustööga ja vähipatsiendi teekonna haldamine on üks osa sellest.

Millal on vajalik tulla teie juurde enne ravi algust: kas on mingid diagnoosid/staadiumid, millega see on olulisem?

Taastusravi on oluline igas etapis. Tänapäeval me räägime prehabilitatsioonist. mis on oma olemuselt ettavalmistus raviks. Olgu see kirurgiline sekkumine või kemoteraapia. Prehabilitatsiooni printsiip juba täna toimib näiteks endoprtoteesimise teekonnal.

Kas on tegevusalasid (ujumine, sörk, kodus võimlemine), mida olenemata vanusest või ravi staadiumist, saaks ennekõike soovitada?

Igasugune füüsiline aktiivsus on teretulnud. Treeningala ja intensiivsus on indidviduaalne. Et inimene jätkaks treeninguga, peab see olema meelepärane. Seega on äärmiselt oluline leida spordiala, mis sobib. Mis puudutab intensiivsust, siis vastunäidustuste puudumisel on kõik intensiivsused lubatud. Mõne spordiala puhul on tegemist kõrge intensiivsusega (nt jalgpall, poks), mõne puhul madala intensiivsusega (nt curling, vibulaskmine). Madala-mõõduka intensiivsusega treeningud on lubatud peaaegu kõigile.

Millist füüsilist treeningut soovitate ravi ajal?

Meie oma keskuses enamasti kasutame jõusaali ja statsionaarseid rattaid. Samas on valikus ka jooksulint ja bassein.

Pärast ravi lõppu, kui oluline on tegelda füüsilise koormusega?

See on kriitilise tähtsusega. Esiteks, igas staadiumis parandab füüsiline treening elukvaliteeti, aitab võidelda depressiooniga ja ärevusega. Tänapäeval meil on andmeid selle kohta, et treening aitab paremini taluda kemoteraapiat ja mõjutab kemoteraapia edukust. Teiseks, isegi terveks tunnistatud onkopatsientidel jääb tõenäoliselt kõrgem kardiovaskulaarne risk terveks eluks, kuna väga paljud preparaadid, mida kasutatakse vähiravis, on kardiotoksilise toimega. Mõni vähiravi kaugtüsistus väljendub aastaid peale teraapiat.