2. mai 2005

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Briti ekspert propageerib aspiriini kasutamist infarkti ja insuldi ennetamiseks

Südameinfarkti ja ajuinsuldi riski vähendamiseks võiksid üle 50-aastased võtta regulaarselt aspiriini, arvab mainekas briti arstiteadlane Peter Elwood. Briti Südameliidu hoiatusel peaksid inimesed aga enne ravimi tarvitamist konsulteerima oma perearstiga, kirjutab BBC.

Südameinfarkti jaajuinsuldi riski vähendamiseks võiksid üle 50-aastased võttaregulaarselt aspiriini, arvab mainekas briti arstiteadlane PeterElwood. Briti Südameliidu hoiatusel peaksid inimesed aga enneravimi tarvitamist konsulteerima oma perearstiga, kirjutab BBC. Aprilli keskel Londonis peetud Aspirin Foundationi konverentsiltutvustas Walesi ülikooli professor Elwood oma järjekordse uuringutulemusi ning kutsus üles avalikule arutelule aspiriini kasutamiseüle infarkti ja insuldi ennetamiseks. Ühingu teatel onElwood uurinud aspiriini mõju südame-veresoonkonna haiguste juuresjuba 1960ndatest aastatest ning tema viis esimesena läbi uuringu,mis näitas suremuse vähenemist aspiriini kasutamisel sekundaarsekspreventsiooniks (Br Med J 1974; 1:436–40). Elwoodi sõnul nägita oma 25 aasta jooksul 2500 mehel läbi viidud uuringus, etkeskealistel on risk südameinfarkti ja ajuinsuldi tekkeks küllaltkõrge, õigustamaks aspiriini igapäevast tarvitamist. Briti Südameliidu professor Jeremy Pearson arvas samuti, etaspiriinist, mida juba ammu kirjutatakse välja südameinfarktipõdenud patsientidele, oleks kasu paljudele üle 50-aastastele."Riskid ja hind on madalad ning võimalik kasu väga suur,” ütlesPearson. Kui palju saaks aspiriiniga võimalikke südameinfarkte ärahoida, ei ole Pearsonil veel selge, kuid ta ootab Elwoodi uuringutulemuste avaldamist ajakirjas British Medical Journal. Pearson pidas agatähtsaks, et inimesed oleksid teadlikud võimalikestkõrvaltoimetest, soovitades enne pikaajalise aspiriinikuurigaalustamist konsulteerida perearstiga. Elwoodi arvatespeaksid inimesed ise võimalikke riske hindama ja otsuseni jõudma;tema teada tekib näiteks seedetrakti verejooks keskmiselt 2–3inimesel tuhandest. Südamehaigusesse sureb aga üks brititäiskasvanu kolme minuti jooksul ning insult on riigis arvukuseltkolmandaks surmapõhjuseks, võttes aastas 70 000 inimelu. Argumendina aspiriini tarvitamise poolt näeb Elwood veel teateidsellest, et väheneda võivad ka tõenäosused Alzheimeri tõve japahaloomuliste kasvajate tekkeks. Suurbritannia valitsus on seadnud eesmärgiks vähendada alla75-aastaste inimeste suremust koronaartõvesse ja ajuinsulti ningseotud haigustesse vähemalt 40 protsendi võrra 2010.aastaks. Naistekohta andmeid vähe Enamik aspiriini primaarsepreventsiooni uuringuid, nagu Elwoodi omagi, on läbi viidud meestelja võrreldavaid andmeid naiste kohta on vähe. Ajakirjas New EnglandJournal of Medicine on avaldatud uuring, mis seab aspiriinikasutamise naistel kardiovaskulaarsete haiguste ennetamiseks kergekahtluse alla. Paul M. Ridker ja kaastöölised võtavad kokku andmed Women’s HealthStudy uuringust, kus vaadeldi madalas doosis aspiriini (100 mgpäevas) ja E-vitamiini efekti südame-veresoonkonna haiguste ja vähiesmases ennetamises. Uuringus osalesid 39 876 algselt tervet,keskmiselt 55-aastast naist, kes enne randomiseerimist näisidsoostuvat pikaajalise ravikuuriga. Olulist erinevust ei olnud Keskmiseltkümneaastase jälgimisperioodi jooksul ei leitud aspiriini grupisvõrreldes platseeboga olulist vahet kardiovaskulaarse haigestumiseosas (2,4% vs 2,6%, P=0,13). Olulist erinevust ei olnud kasüdamelihase infarkti esinemise või sellesse suremuse vahel, kuidajuinsulti esines aspiriini kasutajatel oluliselt harvem (1,1%vs 1,3%, P=0,04). Üle 65-aastastelnaistel hoidis aspiriin küll kardiovaskulaarseid haigusi ära, kuidmitte nooremas vanusegrupis. Seedetrakti verejooks oli sagedasemaspiriini grupis (4,6% vs 3,8%). Autorid soovitavad naistel aspiriini kasutamist kaaludes võttaarvesse, et tõendusmaterjal ravimi efektiivsuse kohta primaarsespreventsioonis ei ole nii kindel kui meestel. Sekundaarse preventsiooni osas on naistel aga oluliseltvettpidavamaid tõendeid saadud ning Ridker ja kolleegid rõhutavad,et antud uuring ei sea kahtluse alla aspiriini kasulikkust jubadiagnoositud kardiovaskulaarse haiguse puhul.

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!