Autor: Triinu Laan • 3. märts 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lääne-Tallinna Keskhaigla juures tegutsev Sclerosis Mul­tiplexikeskus on hea näide hästitoimivast meeskonnast. Keskuse juhatajaKatrin Gross-Paju oli ka sclerosis multiplex’i patsiendiühinguloomise juures ja tunnistas- et just ühingu töö käigus sai üsnaselgeks probleemide hulk- millega kroonilisi neuroloogilisi haigusipõdejad iga päev toime pidid tulema.<br />Seega oli erinevatest spetsialistidest koosneva meeskonnakomplekteerimine ainuvõimalik lahendus ja 1999. aasta oktoobrisavati tollase Eesti Meremeeste Haigla 10. korrusel sclerosismultiplex’i  ja degeneratiivsete haiguste kompleksse ravikeskus.

<br /><strong>Meeskonnatöö toimib</strong><br />“Meeskonnatöö on meil end õigustanud ja koostöö toimibparemini  kui teistes kohtades-” arvas Gross-Paju. “Meiemeeskonna moodustavad peale neuroloogi veel sotsiaaltöötaja-neuropsühholoog- füsioterapeudid ja õed-spetsialistid-” loetlesta.<br />Gross-Paju rõhutas- et nende keskuse meeskonnas ei kehti mittehierarhiline- vaid vertikaalne juhtimissüsteem. “Meie erinevus onsee- et oleme kõik suhteliselt võrdsed. Igaüks on oma alaspetsialist- meeskonnatöö juht ja vastutaja on muidugi arst.”<br />Töökorralduslikult vaatlevad kõik meeskonnaliikmed patsiendi temahaiglasse jõudmisel iseseisvalt üle. “Põiehäirete õde kontrollib-kas patsiendil on põiehäireid- füsioterapeut teeb füsioteraapilisehindamise- sotsiaaltöötaja omakorda vaatab- kuidas sotsiaalsedtoimetuleku asjad on- psühholoog kontrollib meeleoluhäireid jauurib- kas patsient vajab mäluteste-” selgitas Gross-Paju.Järgmisel päeval kuulatakse arsti juhtimisel ära kõikidemeeskonnaliikmete hinnangud ning pannakse paika raviplaan. “Igainimese kohta- kes meile haiglasse on tulnud- kuulame ära viiserinevat arvamust-” sõnas Gross-Paju.<br />Kuna uuringute tegemine võtab aega- siis on patsiendile oluline- ettema haiglas viibimise periood oleks võimalikult täidetud. “Püüameaja täita protseduuridega- mis  võiks inimesele kasu tuua.Rakendame kõik spetsialistid ühe eesmärgi nimel tööle. Meieülesanne on püüda kõiki haigeid hästi kompleksselt vaadelda ja andaoma soovitused-” ütles Gross-Paju- kes näeb oma keskuse põhiliseeesmärgina- et inimene teadvustab endale- et tal on koht- kuhutulla nõu küsima. “Oleme endale püüdnud selgeks teha- et see ongimeie töö- anda nõuandeid ja olla inimeste kõrval - olla võimalikulthead professionaalid. Mitte ainult diagnoosimine pole oluline- vaidka probleemide lahendamine.”<br />“Patsiendiga tegelemine ei saagi olla võimalik ilma meeskonnata-seda turvalisemalt inimene end tunneb- seda kindlam on ka ravitulemuslikkus-” nentis ka Ida-Tallinna Keskhaiglataastusravikeskuse juhataja Heidi Gil.<br />“Taastusravi puhul on see eriti oluline - meeskonna moodustavadtaastusravi arst- kes koordineerib protseduure- tegevusterapeudid-füsioterapeut- logopeed- õde- massöörid - meeskond võib vastavaltinimese probleemile olla väga suur.”  Heidi Gil peabtaastusravi eesmärgiks patsient võimalikult kiiresti pärasthaigestumist ellu tagasi tuua ja aidata tal igapäevaeluga toimetulla.<br />Interdistsiplinaarse meeskonnatöö olulisust- kus patsient onparanemisprotsessi tugevalt kaasa haaratud- kinnitas kaIda-Tallinna Keskhaigla taastusravikeskuse õde-koordinaator LeaKarik. “Oluline on patsiendi soov ja tahe midagi teha- ühestkitöötajast ei sõltu- kuidas patsient taastuma hakkab- patsiendivalmisolek ja tahe on kõige olulisem.”