Haiglate liit ja arstide liit valvearstide vähendamisele vastu

Nii arstide liit kui haiglate liit tegid  paaripäevase vahega avalduse, et sotsiaalministeeriumi kava vähendada  valvearstide arvu neljalt kahele võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. Arstide liit  keskendub oma avalduses lisaks palgateemale.Haiglate liidu pressiteade 3. märtsist 2008:Eesti Haiglate Liidu juhatus tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku säilitada üldhaiglatel ööpäevaringselt neli valvearsti, kaks neist haiglas ja kaks väljakutsutavad. Samuti toetab haiglate liit ettepanekut arvestada arstide valvetasu kulupõhiselt.„Haiglate liit toetab tervishoiutöötajate ressursi ratsionaalsemat kasutamist, kui sellega ei halvene arstiabi kvaliteet ja kättesaadavus. Paindlik valvetöö korraldamine on kindlasti nii patsientide, arstide kui ka haiglate huvides,“ ütles Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule. Selleks, et säilitada erakorraliste haigete ravi kvaliteeti vähemalt senisel tasemel, tegi haiglate liit sotsiaalministeeriumile haiglate valmisolekutasudeümberkorraldamiseks ettepaneku säilitada üldhaiglatel kaks koefitsiendiga 1 tasustatavat valveringi ja lisaks kaks koefitsiendiga 0,5 tasustatavat valveringi.Haiglate liit juhtis sotsiaalministeeriumi tähelepanu vajadusele arvestada erisusi üldhaiglate valvetöö rahastamisel, võttes aluseks nii haiglate tegelikke töönäitajaid kui ka piirkonnast tulenevat eripära. Eesti Haiglate Liit esitas omapoolsed ettepanekud sotsiaalministeeriumile sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määruse nr 103 „Haigla liikide nõuded“ muutmise määruse eelnõus esitatud muudatus- ja täiendusettepanekute osas. Arstide liidu pressiteade 1. märtsist 2008. Sotsiaalministeerium on tunnistanud tõsiasja, et meie tervishoius on tõsine arstide puudus. Haigla liikide nõuete muutmisega ja kohustuslike valveringide arvu vähendamisega neljalt kahele soovitakse olemasolevat tööjõudu kõige optimaalsemalt kasutada. Rangetest käskudest ja kohustustest loobumine ja haiglatele suurema otsustusvabaduse andmine on positiivne, kuid koos miinimumnõuete vähendamisega ei tohi piirata vajalikku rahastamist. Kui patsientidele õigeaegse ja kvaliteetse erakorralise arstiabi tagamiseks peab valves olema kolm või neli arsti, siis peab haigekassa vastavalt sellele ka valmisoleku eest tasuma. Kindlasti tuleb arvestada piirkondlikke iseärasusi, elanike arvu haiglate teeninduspiirkondades ja näiteks Kuressaare haigla saarelist asukohta. Mõnes väiksemas üldhaiglas võib piisata ka kahest valvearstist ja lisaks teiste erialade nn koduvalvetest. Peab siiski kaaluma ka muudatustest tulenevaid võimalikke tagajärgi. Valveid käivad praegu tegemas ka teiste haiglate arstid, koduvalves saab olla vaid haigla läheduses elav arst, samuti võib ümberkorraldusi vajada kiirabi tegevus. Arstide liit on seisukohal, et koduvalvete tasustamist on vaja parandada. Koduvalve ei tähenda piiranguteta vaba aega, vaid arst peab nii päeval kui öösel olema valmis poole tunniga patsiendi juurde jõudma. Meie tööseaduste järgi on valveaja kestus kuni 30 tundi kuus. Neid tunde ei arvata tööaja hulka ning nende eest maksab tööandja lisatasu, mille suurus määratakse kollektiiv- või töölepinguga. Arsti koduvalve tunnitasuks tuleb kehtestada vähemalt 50% arsti miinimumtunnitasust ja valve ajal tegelikult haiglas töötatud ning tööteel oldud aja eest maksta töötasu 100% ja lisatasu ületunnitöö eest. Kahtlemata on õige püüda nii tööjõudu kui raha kõige efektiivsemalt kasutada, kuid ennekõike tuleks mõelda, mida teha, et arstide arvu vähenemist peatada.