Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Perearstid küsivad patsientidelt vabatahtlikku visiiditasu
Pealinnas leidub mitmeid perearstikeskusi- kes küsivad
patsientidelt ambulatoorse külastuse korral vabatahtlikku ehk
sisuliselt varjatud visiiditasu. Paraku pole see seadusega
kooskõlas- kirjutab ajaleht Pealinn.
Ravikindlustuse seaduse kohaselt ei tohi perearst nõuda
kindlustatud isikult ambulatoorse külastuse korral visiiditasu.
Sellest hoolimata küsitakse patsientidelt mõnes perearstikeskuses
vabatahtlikkuse alusel 10-50 krooni- kinnitades- et raha
kasutatakse näiteks halduskulude tasumiseks- meditsiiniaparaatide
ostmiseks- kilesusside- analüüsitopside vms soetamiseks.
Perearstikeskuse Sinu Arst juhataja Anneli Kalle ütleb- et
patsientidele (v.a alla 7-aastased lapsed ja pensionärid) antakse
nende keskuses võimalus maksta perearsti visiidi järel tasu 35
krooni. "Kuid kui inimene ei soovi või ei saa seda raha maksta-
siis probleemi sellest ei tule-" lausus ta. Tasu maksmine ei ole
Kalle kinnitusel kuidagi seotud meditsiiniteenuse saamisega-
arstiabi osutatakse patsiendile ettenähtud mahus ja kvaliteediga-
sõltumata sellest- kas ta soovib vabatahtlikult annetada või mitte.
„Kõigepealt saab inimene teenuse kätte ja kui ta on sellega rahul-
võib ta soovi korral meid omaosalusega toetada-" märgib Kalle.
Senikaua- kuni Eesti tervishoiusüsteem ei suuda katta
perearstikeskuste tegelikke kulusid- on arstid tema sõnul sunnitud
toime tulemiseks välja mõtlema alternatiivseid
võimalusi.
Näiteks 2007. aasta sügisel haigekassa poolt tellitud perearstide
kättesaadavuse uuringust selgus- et 4% vastanutest on pidanud
perearsti vastuvõtul visiiditasu maksma. Eesti
Perearstide Selts suhtub vabatahtliku visiiditasu küsimisse
taunivalt. „See pole seadusega kooskõlas- aga kuna seadus ise on
veidi auklik- taandub vabatahtliku visiiditasuga seonduv pigem
eetikale ja paraku esineb siin aeg-ajalt libastumisi-" ütleb seltsi
juhatuse esimees Madis Tiik.
Ka abilinnapea Merike Martinson on korduvalt pealinna perearstide
tähelepanu sellele juhtinud- et vabatahtliku annetuse küsimine
tuleb lõpetada. Paraku pole linnal õigust perearste karistada- küll
aga võib seda teha haigekassa. Näiteks 2006. aastal
esitas haigekassa trahvinõude Linnamõisa- Telliskivi ja Merelahe
perearstikeskusele- kes olid teinud ühise kokkuleppe- et hakkavad
patsientidelt omaosalustasu nõudma. Perearstikeskused esmalt
keeldusid trahvi maksmast ja jätkasid tasu võtmist. Haigekassa tegi
seejärel halduskohtule avalduse leppetrahvi väljanõudmiseks ning
perearstikeskuse kohustamiseks tasu nõudmine lõpetada. Seepeale
sõlmiti kompromiss- mille järgi perearstikeskused kinnitasid- et
rikkusid seadust ning lõpetavad omaosalustasu võtmise ja tasuvad
igaüks leppetrahvi 500 krooni.
<strong>Fakte</strong><br />* Vaid 3% elanikest on kindlasti nõus maksma perearstile mingittäiendavat tasu arstiabi eest- selgub Faktum amp; Ariko 2007.aasta uuringust. 14% on selleks pigem nõus- 21% pigem ei ole nõusja 55% ei ole üldse nõus.<br />* Arsti juurde pääsu takistab kõige enam vaesus- mille tõttu jäi2004. aastal arstiabist ilma 232 000 inimest ehk rohkem kuiviiendik 16aastast ja vanemat elanikku- sedastab Statistikaameti2005. aasta uuring. Probleemiks oli nii arstiabi kallidus kui karavikindlustuse puudumine.<br />* Enim jäi majanduslikel põhjustel arstiabi saamata vaesuspiiristväiksema ehk alla 23 303 krooni suuruse aastasissetulekugainimestel.