Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Juhtiv surmapõhjus naiste hulgas on rinnavähk
Eestis diagnoositakse igal aastal peaaegu 600 uut
rinnavähijuhtu- paraku on neist 200 avastamise hetkeks kaugele
arenenud. Hoolimata diagnoosimise ja ravi edusammudest on rinnavähk
juhtiv surmapõhjus 35-55-aastaste naiste seas ning teine
surmapõhjus kõigi naiste hulgas- kirjutas Päevaleht.
Rinnavähi avastamine varajases staadiumis ehk enne siirete
tekkimist väljapoole rinda on väga oluline- sest varakult avastatud
haiguse ravitulemused on paremad ja edasise elu prognoos hea.
Eestis tehakse mammograafilisi sõeluuringuid naistele vanuses
50-59- sest selles eas suureneb oluliselt rinnavähi
tekkerisk.
Sõeluuringu käigus avastatud rinnavähivormidest on ligi 75%
varajases staadiumis- kümme aastat tagasi oli see vaid 39%.
Eesti suurim probleem on siiani naiste vähene huvi ennetavates
uuringutes osalemise vastu. Kui 2007. a tuli Eestis kirjaliku kutse
saanud naistest rinnavähiuuringutele vaid 51%- siis teistes
arenenud riikides on uuringutes osalemise määr üle 70%.
Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev vähivorm ja selle
esinemissagedus suureneb pidevalt.
Eestis diagnoositakse igal aastal peaaegu 600 uut rinnavähijuhtu-
paraku on neist 200 avastamise hetkeks kaugele arenenud. Hoolimata
diagnoosimise ja ravi edusammudest on rinnavähk juhtiv surmapõhjus
35-55-aastaste naiste seas ning teine surmapõhjus kõigi naiste
hulgas. Rinnavähi avastamine varajases staadiumis ehk enne siirete
tekkimist väljapoole rinda on väga oluline- sest varakult avastatud
haiguse ravitulemused on paremad ja edasise elu prognoos hea.
Eestis tehakse mammograafilisi sõeluuringuid naistele vanuses
50-59- sest selles eas suureneb oluliselt rinnavähi
tekkerisk.
Sõeluuringu käigus avastatud rinnavähivormidest on ligi 75%
varajases staadiumis- kümme aastat tagasi oli see vaid 39%.
Eesti suurim probleem on siiani naiste vähene huvi ennetavates
uuringutes osalemise vastu. Kui 2007. a tuli Eestis kirjaliku kutse
saanud naistest rinnavähiuuringutele vaid 51%- siis teistes
arenenud riikides on uuringutes osalemise määr üle 70%.