12. mai 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

II tüübi diabeedi ravi on maailmas muutumas üha kaheldavamaks

Kirjutan reageeringuna 29. aprillil Meditsiiniuudistes ilmunud diabeedi artiklitele. Tsitaat: “Suhkruhaiguste traagika on kõrgete veresuhkrute pikaaegne laastav toime veresoontele ja sellest tulenevate tüsistuste raskus. ...oluline kohene agressiivne medikamentoosne ravi.” Minu meelest on traagiline senilevinud haiguse tõlgendus, millega on tekitatud paljudele exitus letalis.

<em>Vello Nisu<br />endine haiglaapteekide juhataja-proviisor</em>

<br />Kirjutan reageeringuna 29. aprillil Meditsiiniuudistes ilmunuddiabeedi artiklitele. Tsitaat: “Suhkruhaiguste traagika on kõrgeteveresuhkrute pikaaegne laastav toime veresoontele ja sellesttulenevate tüsistuste raskus. ...oluline kohene agressiivnemedikamentoosne ravi.”<br />Minu meelest on traagiline senilevinud haiguse tõlgendus- millegaon tekitatud paljudele exitus letalis.<br />Suhkruhaiguste põhjuseks nimetatakse insuliinierituse häireid. Itüübi diabeedi korral on insuliini vähe ja II tüübi diabeedi puhulliialt palju.<br />II tüübi diabeedi ravi on aga väga küsitavaks kujunenud. Onüldteada- et hüperinsulineemia esineb täiesti “normaalse”veresuhkru korral.<br />Mingil etapil lisandub verre lisaks rohkele insuliinile ka paljuglükoosi.<br />Võib-olla on see vastureaktsioon mingi terviseohu vältimiseks(raviti ju aastakümneid skisofreeniat patsiendi suure annuseinsuliiniga koomasse viimisega ja hilisema glükoosisüstigaäratamisega- ehkki kõik enam ei elustunud).<br />Pole olemas mitte ühtegi haigust- mida põhjustaks mingi veresuhkruhulk.<br />Inimese veres ringleb ligi 5 grammi glükoosi. Maksas ja lihastes onglükogeeni varudena veel ligi 400 grammi. Veresuhkrut 5-5 mmol/lpeetakse normaalseks ja kui arvestada keskmiseks inimese verehulgaks 5 liitrit- siis vastabki see 5 grammile glükoosile.<br />Veresuhkrut 11 mmol/l peetakse aga diabeedi tunnuseks. Teisitiöelduna vastab see 10 grammile glükoosile veres. Võib veel öelda-et esimesel juhul on tegemist 0-1%ilise lahusega ja teisel juhul0-2%ilise lahusega.<br />Kui 0-1%iline lahus on eluks hädavajalik (glükoos osaleb organismikõikide rakkude ainevahetuses)- siis 0-2-%ilist on peetud senieluohtlikuks (söögi ajal ja mõni aeg pärast seda on meil kõigilpalju suurem %).<br />Sellise ainevahetusega organismid poleks saanud maailma sündida.Seni II tüübi diabeedi raviks kasutatavad ravimid võivad insuliinitaset oluliselt tõsta ja sellega ka suremust suurendada. 2001.aastal alustati uuringut ACCORD (Action to Control CardiovascularRisk of Diabetes)- mis kavandati 2010. aastal lõpetada. Uuringueesmärk oli välja selgitada- kuidas mõjub diabeetikuile agressiivneveresuhkru alandamine. Tulemused olid katastroofilised- suremustõusis üle 20% ja uuring tuli lõpetada ennetähtaegselt 2008. aastaalguses. Arvatavasti oli põhjuseks insuliin.<br /> On kindlaks tehtud- et hüperinsulineemia on väärtoitumisetagajärjel tekkinud seisund. Põhjuseks on toidu liigne suhkru hulk-mida on tarbitud pikema aja jooksul.<br />Väga paljud artiklid näitavad insuliinitaseme otsest seostvererõhu- ülekaalulisuse ja ka kolesterooliga. Metaboolselsündroomil võib olla ühine põhjus - hüperinsulineemia.<br />The Kuopio Ischaemic Heart Disease Risk Factor Study (2000)järeldused ütlevad- et kõrgeima insuliininäiduga inimeste suremuson 2-5 korda kõrgem kui madalaima näiduga grupis. Insultihaigestumine erineb nendes gruppides samuti 2 korda.<br />Seetõttu tahan rõhutada- et diabeeti ei tohiks defineeridaveresuhkru kaudu. See viib traagiliste otsusteni. Spetsialistidpeaksid välja pakkuma määratluse- võttes aluseks näiteks vereinsuliinitaseme või midagi muud.<br />Märtsis 2007 toimus 7. World Congress on Trauma- Shock-Inflammation and Sepsis (TSIS). Kongressil defineeriti diabeeti kuiväärast toitumisest tingitud põletikku. Diabeedi kui põletiku raviandvat juba positiivseid tulemusi.

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099