Autor: Katre Pilvinski • 4. juuli 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Euroopa Komisjon väljastas direktiivi eelnõu, mis täpsustab patsientide piiriülese tervishoiuteenuse osutamise korda ja juurdepääsu EL-i liikmesriikides. Tervishoiuteenuse kvaliteet ja ohutus tagatakse kogu Euroopa Liidus ühtsetel põhimõtetel. Direktiivi eelnõu menetlemine võtab reeglina aega 2-3 aastat,“ rääkis Paluste.

„Direktiivi vastuvõtmise järgselt on kindlustatud patsiendil õigus ravile ükskõik millises EL liikmesriigis ja selle ravi kompensatsioonile ulatuses, mis oleks talle ette nähtud EL riigis, kus ta on ravikindlustatud. Patsiendilt ei nõuta välisriigis ravi võimaldamiseks eelnevat kokkulepet kodukoha riigi kindlustusasutusega,“ selgitas ta ravi kättesaadavuse võimalust kõigile piiri taga.Paluste jätkas, et ravikulud maksab patsient teenuse osutamisel välisriigis selle osutajale, hiljem kompenseeritakse kulutused selle ulatuses, mis oleksid talle kompenseeritud kodukoha riigis kehtiva õiguse, hindade ja süsteemi kohaselt. „See tähendab, et patsient võib küll edaspidi pöörduda arstiabi saamiseks nt Soome vm EL riiki, aga maksta tuleb tal teenuse eest ette teenuse osutamise riigis kehtivate hindandega. Eesti haigekassa kompenseerib osutatud teenuse vastavalt sellele teenusele Eestis kehtestatud hindadele. Vahe jääb patsiendi enda kanda.“Ta lisas, et patsiendil on õigus saada välisriigis ravivõimaluste kohta igakülgset informatsiooni. Kõiki EL patsiente koheldakse võrdselt ja teenust osutatakse ühtlase kvaliteediga. Direktiivi eelnõu hõlmab ka kompensatsioone ravivigade ja meditsiiniliste probleemide korral teenuse osutamisel.