9. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enne erakätesse minekut töötas haiglas 110–125 inimest. “Töötajate hulka oleme kogu aeg vähendanud, umbes 80 inimese peale,” räägib Kuusik. Nõukogude ajal oli Tapa sisehaiguste, sünnitus- ja günekoloogia, laste- ning kirurgiaosakonnaga maakonnahaigla. Toona elas piirkonnas 12 000 inimest, praegu poole vähem.

Kirurgina ka ise haiglas praktiseeriv Kuusik räägib, et kui Eestis oleks rohkem haiglaid erakätes, ei peaks riik otseselt haiglaid toetama. “Me ei kurda millegi üle, meil on kõik hästi,” ütleb ta. Haiglal pole võlgu, kui üks kiirabiliising välja arvata, omanikud saavad väikest kasumit ja samas on 15 tegutsemisaasta jooksul haiglasse igal aastal ligikaudu miljon krooni investeeritud. Tema sõnul tuleb neilegi põhiosa rahast haigekassa kaudu. 2009. aasta kasum oli majandusaruande põhjal 674 500 krooni ja omanikud otsustasid dividende määrata 240 000 krooni nagu 2008. aastal.