Autor: Triin Tabur • 22. mai 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keisrilõiked dekaadiga pea kolm korda sagenenud
Eestis peetakse sünniregistrit aastast
1992, kui keisrilõige tehti kõigist sünnitustest umbes 7% puhul. Praegu toimub
19–21% sünnitustest keisrilõikega. See näitaja on sõltuvalt haiglatest natuke
erinev, kuid enamasti ei ületa see 22% ega jää alla 18%. Miks on keisrilõigete
osakaal ajaga kasvanud?
Sünnitusabi pole mitte ainult meditsiiniline, vaid ka filosoofiline teema. Näiteks 20. sajandi alguse sünnitusabi paradigma järgi oli hea sünnitusabiarst see, kes suutis panna naist sünnitama loomulikul teel. Tulemuseks oli naiste suur suremus keisrilõigete järel.
Kuna haigeid või enneaegseid lapsi aidata ei osatud, oli ainuke lootus sünnitada järgmine. Tänapäevase arusaama järgi on tõeliselt hea abi see, mille tulemusena sünnib terve laps ja ka naine jääb terveks. See eemärk koos uuendustega sünnitusabis on keiserlõigete osakaalu suurendanud.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!