Et normaalsest rakust tekiks vähirakk, peab esmalt tekkima muutus vastavates geenides. Kui mutatsioon on päritud, on tegemist geenimuutusega sugurakkudes ja järglane pärib juba muutunud geenid. Muteerunud geeni olemasolu tähendab, et olenevalt paikmest on vähi avaldumise tõenäosus 50-70 protsenti. Kuid on ka mutatsioone, mis tähendavad sajaprotsendilist haigestumist. Päriliku vähi olemasolule viitavad tihti kõnealuste vähkide varasemad esinemised suguvõsas. Sel juhul oleks arst-geneetiku poole pöördumine vägagi põhjendatud.
„Me oleme välja töötanud 28 erinevat onkogeneetilist testi, mis aitavad arstidel tuvastada pärilikku vähki ja aitavad teatud puhkudel ka täpsustada ravi,“ rääkis biotehnoloogia doktorant Egle Rebane saates Püramiidi tipus.