Autor: Kadi Heinsalu • 15. juuli 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Neeruhaigused algavad tihti põhihaigusest

Põhja-Eesti Regionaalhaigla nefroloog Kadri Lilienthal kirjutab juunikuu Terviseuudistes, et järjest sagedamini põhjustavad kroonilist neerukahjustust diabeet ja kõrgvererõhutõbi.

Diabeet on sagedaseim kroonilise neerukahjustuse põhjus kogu maailmas. 1958ndast aastast kuni 2000 aastani on diabeedi esinemissageduse kaheksa korda tõusnud. Kogu maailmas on diabeedihaigeid umbes 240 miljonit ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) prognoosib, et nende arv tõuseb aastaks 2025 juba 380 miljonini. Kõrge vererõhk (>140/90mmHg) on ligi miljardil inimesel. Aastaks 2025 on see arv tõusnud 1,56 miljardini.

Suurem diabeetilise nefropaatia tekke risk on I tüüpi diabeetikutel, kuid sagedasem II tüüpi esinemine on viinud selleni, et enamik (u 60%) maailmas olevatest kroonilise neerukahjustuse haigetest on II tüüpi diabeedihaiged.

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099