Autor: Siret Trull • 22. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Möödunud nädalal lahkus meie hulgast näitleja Robin Williams. Praeguseks on selge, et tegu oli enesetapuga, mis tõstatas nii mõnelgi pool arutelu vaimse tervishoiu üle. Kas Williamsi, kes viibis korduvalt võõrutusravil ning oli kimpus depressiooni/bipolaarse häirega (kummaga, ei ole ma üheselt meediaväljaannetest välja lugeda suutnud), oleks saanud «päästa», kui tema probleemidega oleks rohkem tegeletud? Veel enam, The Guardian on vähemalt oma online'is avaldanud mitmeid (arvamus)lugusid sellest, mis see depressioon üldse on.

Briti Royal College of Psychiatrists on kasutanud sündmust, et juhtida tähelepanu vaimsete haiguste laiale levikule, kuid naeruväärselt väiksele rahastamisele ühiskonnas. Kommentaariumides torisejad on loomulikult põhilisest mööda vaadanud ja leiavad, et on taktitundetu vaese mehe surma niiviisi ära kasutada. Võib-olla, aga igatahes on nii Briti kui ka Ameerika meedias vaimse tervise teema esindatus praegu eeskujulik.