Pärast DNA-skeemide paberile printimist ja nende kuivkülmutamist on võimalik lehekesi talletada probleemideta toatemperatuuril. DNA aktiivseks muutmiseks on tarvis vaid vett lisada. Juhul kui uuritavas proovis tõepoolest huvialust viirusosakesi leidub, põimub selle kindel pärilikkusaine lõik DNA-skeemi päästikuga, algatades hõlpsalt eristatava värvaine tootmise. Sõltuvalt kasutatud pärilikkusainest on see nähtav ultaviolettvalguse või nähtava valguse spektriosas.
Paberi täpse värvuse alusel on võimalik eristada mitmeid erinevaid patogeene. Kokku on võimalik korraga kontrollida kuni 24 viiruse RNA järjestuse olemasolu. Viimane tähendab, et tuvastada saab isegi sama viiruse erinevaid tüvesid. Proovikatses suutis Harvardi ülikoolis töötav Jim Collins kolleegidega määrata, kas tegu oli sünteetilise Ebola viiruse Zaire või Sudaani tüvega.