27. september 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Peavalu olemus, selle ennetamine ja leevendamine
Foto: Meeli Küttim
Peavalu on sage tervisehäire, mida kogeb elu jooksul 80–90% inimestest. Peavalu põhjustab paljudel juhtudel inimesele olulist tervisehäiret ning kujuneb mõnikord krooniliseks haiguseks. Peavalu saab jagada esmaseks, mis tähendab, et see pole otseselt seotud spetsiifilise esilekutsuva haigusega, ning teiseseks peavaluks. Esmase peavalu tüübid (sh pingest tingitud peavalu ja esmane äkiline peavalu) moodustavad 90–98% peavaludest.
Esmane äkiline peavalu põhjustab lühikesi (sageli sekundeid kuni paar minutit kestvaid) teravaid valusööste ning 83% patsientidest kogeb varieeruva tugevusega peavaluhooge enam kui kord päevas. Valuhoogude sagedus võib varieeruda ühest hoost kuus kuni viiekümne valuhooni päevas ning valuhoogude muster on ka pikaaegselt ennustamatu. Pingetüüpi peavalud on sageli kahepoolsed, valul puudub pulsatoorne iseloom ning füüsiline pingutus valu ei suurenda. Valu raskus ulatub kergest mõõdukani. Mõnikord avaldub pingetüüpi valu survetundena (“nagu liiga väike müts suruks pead”), millega võib kaasneda peanaha hellus. Ka tajuvad inimesed oma pea juustega kaetud piirkonnas, eriti kuklas, otsmiku- või oimupiirkonna komplemisel hellust või valulikkust. Esmane äkiline peavalu ja pingetüüpi peavalu võivad sageli muutuda krooniliseks.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!