Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Teaduslik tegevus tuleb lõimida kliinilise meditsiiniga
Geenidoonorilt vere võtmine.
Foto: Julia-Maria Linna
Sotsiaalministeerium meedianõunik Oskar Lepik kinnitab, et Eesti Geenivaramu projekti investeeritud raha on end õigustanud ning tulevikus tuleks varamu peamiselt teaduslik tegevus senisest rohkem lõimida igapäevase kliinilise meditsiiniga.
Geenivaramu teaduslik uurimistöö ei ole veel lõppenud. Näiteks on vaja luua geenidoonoritele n-ö geenikaardid, mis võimaldaksid soovijaile anda tagasisidet haigusriskide ja ravisobivuse kohta. Projekti ettevalmistusel sai tänavu koostatud Eesti geneetilise mitmekesisuse referents andmebaas, kus on 2300 geenidoonori kogu genoomi nukleotiidne järjestus, mis lubab geeniinfot oluliselt rikastada. Samuti käivad arendustööd otsusetoe tarkvara kasutamiseks levinumate haiguste genoomseks analüüsiks.