Autor: Triin Tabur • 4. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Merilind: Selleks, et välja pakkuda probeemile lahendust, tuleb aru saada, kas see on probleem ja kelle jaoks see on probleem. Kui esmatasand töötab "saatekirja vabrikuna" ja sisuline töö on piiratud inim- ja uuringute ressursi osas; eriarstiabi on üles ehitatud fee for service põhimõttel; EMO osakonnad rahastatud "open end" printsiibil; kiirabi annab sümptomaatilist abi; patsiendid, kellel on tõesti probleem, maksavad ise tasulise arstiabi eest; valdkonna eest vastutav minister Arstide Liidu liikmetega ei kohtu; sotsiaalmaksu maksjaid on vähem kui riikliku ravikindlustusega hõlmatud isikuid ja tervishoiu investeeringute %ga SKP-st on Eesti OECD maadest eelviimasel kohal, - siis on meil ju kõik hästi –arstiabita keegi ei jää ja kõigil on käed-jalad tööd ning tegemist täis ja Eesti võib jätkuvalt vastu võtta tiitleid, kui kõige efektiivsema arstiabiga riik.