Müürsepp: ravi kättesaadavus peab olema elukohast sõltumatu

Põneva ja põhjaliku ettekande maapiirkonna tervishoiust pidas Meditsiiniuudiste konverentsil Järvamaa haigla juht Andres Müürsepp.
Põneva ja põhjaliku ettekande maapiirkonna tervishoiust pidas Meditsiiniuudiste ...

Järvamaa haigla juht ja arst Andres Müürsepp nentis Meditsiin 2017 konverentsil, et arstiabi kättesaadavus muutub linna- ja maainimeste vahel ajapikku ebavõrdseks.

Järvamaa elanike arv on sarnaselt langustrendis nagu see ka mujal Eestis olema kipub, möönis haiglajuht. Kui 2016. aasta jaanuaris oli Järvamaal 31 201 elanikku, siis näiteks 2040. aastaks on see prognoositult 21 143. See ei tähenda Müürsepa hinnangul aga kindlasti seda, et tervishoiuteenuste arvult peaks langus nii suur olema, sest maakonda on alles jäänud valdavalt vanemas eas inimesed, kel rohkem terviseprobleeme.

Ravistatistikast rääkides tõi Müürsepp välja, et Järvamaa haigla osutab eriarstiabis ambulatoorselt keskeltläbi 1,2 ravijuhtu elaniku kohta aastas. Sisehaiguste valdkonnas, kus hulk alamerialasid koos, on seis 0,3 juhtu ühe elaniku kohta.

Osa ambulatoorseid ravijuhtusid läks Järvamaa haiglalt 2016. aasta teises pooles üle Tartu Ülikooli Kliinikumile ja nii oli neil koostööst TÜKiga võimalik pakkuda kardioloogias 33 ravijuhust, endokrinoloogias 674 ja reumatoloogias 221. "Kui me räägime 33st ravijuhust poole aasta peale kardioloogias, siis minu meelest meid selles osas eriti õnnistatud ei ole," möönis Müürsepp.

Ehkki statsionaarses ravis on üle Eesti haiglates tendents langusele, siis Müürsepa sõnul need mahud vähemalt neil praegu parajad. "Las kõrgem etapp toimetab oma asja ja meie sinna vahele ei sega, ka ei ole meil haigekassale siin olulisi etteheiteid," kinnitas ta.

Sünnitustest kõneldes tõi Müürsepp välja, et ehkki spetsialistide hinnangul peaks kvaliteedi ja äratasuvuse säilimiseks võtma haigla vastu aastas vähemalt 500 sünnitust, siis optimaalne on kas 300 sünnituse ringis aasta peale, nagu see maapiirkondades olema kipub, näiteks Järvamaa haiglas sündis mullu detsembri keskpaiga seisuga 286 last, aasta varem kokku 273 last. Seega saab Järvamaa inimene vähemalt praegu veel Järvamaal sündida.

Müürsepp rõhutas, et patsient tahab saada pere- ja eriarstiabi kätte võimalikult elukoha lähedalt ja võimalikult suures mahus." Selge on see, et on ka neid, kes tahavad mujale arsti juurde minna erinevatel põhjustel ja kindlasti nad peavad seda ka saama," lisas ta.

Kohalike perearstide soov on tema sõnul, et arstiabi oleks geograafiliselt võimalikult lähedal ja selle saaks kätte maksimaalselt optimaalse ajaga, et vältida patsiendi kahjustamist.
Järvamaa haigla on juhi sõnul igati valmis osutama jätkuvalt võimalikult laiapõhjalist eriarstiabi.

Üks peamisi takistusi selleks on tema sõnul aga eriarstide vähesus tööturul, mistõttu kõiki eriarsti teenuseid maakondades kohapeal osutada ei saa. Ta lisas, et haigekassa lepingust tulenevalt on haiglal raske arsti leida, kui tööd on pakkuda väiksema koormusega kui 1,0."Tööandjal on ebakindlus, mis tuleneb haigekassa lepingust. Seda kitsaskohta püütakse lahendada arengukavadega, aga siiani on probleem alles," nentis Müürsepp.

Ta jätkas, et Eesti tervishoiu ümberkorralduse tulemusena muutub osade arstlike erialade kättesaadavus maapiirkonna patsiendile senisest raskemaks, geograafiliselt kaugemaks. Kui on olemas eriarst kohalikus haiglas, lisas Müürsepp, siis võiks ta seal ikkagi ka edaspidi jätkata.

Linnades ja maal elavate patsientide olukord on ravi kättesaadavuse osas ebavõrdne ja muutub veelgi ebavõrdsemaks, leidis Müürsepp. "Järgmine samm on see, et osa elanikest soovib minna elama suurtesse keskustesse, kus head teenust saab võimalikult kodu lähedalt, olgu see siis näiteks kas haridus või tervishoid," kirjeldas haigla juht.

"Kui me geograafilise kättesaadavuse projekti "Tallinn-Tartu" mõistes kaotame tänaste eriarstiabiteenuste osutajate tegevuse, võib see osutuda hoopis geograafiliseks katastroofiks tervishoius," hoiatas Järvamaa haigla juht.

Järvamaa haigla ravijuhtude arv ambulatoorses eriarstiabis 
2013.a. 38381
2014.a. 38773
2015.a. 38546
2016.a. 38041

Järvamaa haigla ravijuhtude arv päevaravis
2013.a. 811
2014.a. 753
2015.a. 741
2016.a. 746
Allikas: Andres Müürsepp, Järvamaa haigla

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.