„Eestis puudub ülevaade õigusrikkujate vaimsest tervisest. Õiguskaitsetöötajatel napib oskuseid ja teadmisi vaimse tervise häiretega õigusrikkujatega suhtlemiseks – näiteks võivad vaimse tervise häirega inimesed olla impulsiivsemad, ootamatu käitumisega ning nendega suhtlemine eeldab vastavat väljaõpet. Niisamuti tuleb meil põhjalikumalt tegeleda vaimse tervise häiretega inimeste kindlaks tegemisega ehk skriinimisega ja nende oskusliku kohtlemisega kokkupuutel õiguskaitsega,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt.