Autor: Siret Trull • 28. juuni 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uneapnoe on hingamistee osaline või täielik sulgus une ajal, millega kaasnevad nii öised kui ka päevased nähud. Uneaegset hingamishäiret diagnoositakse lapseeas polüsomnograafiliselt, see eeldab ühte ööd vastavas unelaboris. Jälgitakse järgnevad kehalisi näitajaid: unefaaside esinemine (pindmise, sügava ja REM une osakaal; tähelepanu eeldavate muutuste esinemine ajulainetes), lihastoonus, hingamine nina kaudu ja suu kaudu, hingamispauside olemasolu, südametöö, jäseme liigutused, hapniku sisaldus, kehaasend magades, hammastekrigistamise esinemine. Lapseea uneapnoe diagnoosimisel ja ravis on oluline meeskonnatöö: unearst, ortodont, logopeed- füsioterapeut.