Viigimaa: näen Eestis mehes huvi oma südant hoida!

Professor Margus Viigimaa
Professor Margus Viigimaa

Regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaa sõnul on aastatega Eesti mees palju rohkem hakanud huvi tundma oma tervise ja ka südame tervise vastu.

Selle ühest statistiliseks väljundiks on tõsiasi, et alates 2005. aastast on kuni 65aastaste meeste suremus südameveresoonkonna haigustesse vähenenud koguni 40%. „Nooremate meeste infarktioht on vähenenud,“ kinnitas Viigimaa. Oma vastuvõttudel näeb ta järjest rohkem neid mehi, kes ei ole oma haigust lasknud lootusetult käest, vaid jõuavad parajal ajal, kui saab midagi ette võtta. „Mehed tulevad järjest õigeaegsemalt arsti juurde, ehkki naistest on nad traditsiooniliselt vähem terviseteadlikumad,“ rääkis ta. „Veel 10 aastat tagasi ei pööratud kõrgemale vererõhule väga tähelepanu, siis nüüd juba nii ei ole.“ Ka naised on tihti mehi arsti juurde utsitanud, kui märkavad, et mehel suurel pingutusel vererõhk tõuseb. „Vanasti mehed ei kuulanud naisi nii palju, aga tasapisi terviseedenduse töö on vilja kandnud“. Viigimaa sõnul on seisud paranenud ka kõrgesse kolesterooli ja verersuhkru näitajasse suhtumises. „Diabeedi ohtlikkust ei osata siiski veel hinnata. Isegi kui veresuhkur on pikka aega latentse diabeedi faasis, kahjustab see veresooni ja südant,“ rääkis ta.

Suitsetamine väheneb

Positiivne on langustrend suitsetamise osas– võrreldes Ida-Euroopa riikidega eriti, ehkki Eestis suitsetatakse endiselt oluliselt rohkem kui Rootsis või Soomes. „Suitsetamisest loobumine on üks keerulisemaid asju,“ tõdes Viigimaa. „Kui ütled väga resoluutsel viisil, see mingil määral soodustab loobumist, mehel tekib mõte.“ Näiteks infartki järgselt valdav osa loobuvad suitsetamisest, kuid poole aasta, aasta järel hakkavad osad jälle suitsetama. Ta lisas, et näeb järjest rohkem patsiente, kes kokkuvõttes on suutnud end niikaugele viia, kes loobuvad või on seda tugevalt vähenenud. „Ka see on midagi,“ rääkis Viigimaa. „Ütlen alati, et iga sigaret, mis suitsetamata jätavad, on hindamatu teene teie tervisele.“ Viigimaa ütles, et kuni 50aastastel meestel on naistega võrreldes määratud palju kõrgem oht saada infarkti. Üle 60 eluaasta on risk naistega on sama. Tromboosi osas sugudevahelist erinevust ei ole, pigem veenitromboosi esineb nooremas eas naistel rohkem.

Sportimise kuldreeglid

Väga sageli on Viigimaa sõnul nii, et mehed eri tervisehädade või kehakaalu tõusu tõttu on sportimine lõpetatud, ehkki kooliajal on kõvasti sporti tehtud. „Lihasmälu on olemas, neil on lihtsam tagasi tulla sportima, ehkki on oht üle pingutada,“ rääkis ta. Kes aga kunagi pole sportinud, peavad eriti ettevaatlikud olema ja siin on Viigimaa sõnul ikkagi väga oluline olla ka tervislikus kehakaalus. Viigimaa sõnul on Euroopa ja USA juhistes rõhutatud, et kõige olulisem on igapäevane baaskoormus. See tähendab, et kasutada lifti asemel treppi, parkida auto sihtkohast eemale, võimalusel liikuda jala tööle või koju. „Arstid saavad siin ka ise eeskuju näidata,“ rääkis Viigimaa. „Niisama rääkides on sellest vähe abi.“ Südamele ja veresoontele on elementaarne 30 minutit reibast kõndi päevas, rohkem on muidugi parem. „Lisaks oleks vaja 2 treeningkorda nädalas 40-60 minutit, poolteist tundi on väga hea,“ lausus Viigimaa. Inimeste kehaline võimekus on väga erinev ja seetõttu on enne pärast pikka pausi uuesti treeninguid alustamist soovitav teha koormustest. See võimaldab leida, kas südames pole verevaeguse tunnuseid. See näitab ka vererõhu reaktsiooni, kas pole mitte tegemist piiripealse hüpertooniaga. Lisaks näitab see taastumist. „See on hea algpunkt,“ rääkis Viigimaa. Ta soovitab meestel ka võtta aega mingi ringi läbimisel kõndimisel või sörkjooksul, et aru saada, kui kiiresti nad vahemaad läbivad, kuidas muutub pulss, kui kiire on taastumine. „Pulssi saab mõõta randmelt või kaelalt“ rääkis ta. Koormustest näitab sedagi, mis pulsisagedusega oleks soovitav treenida. Pulsikellasid võib ka alati kasutada, aga peaks tegema paralleelmõõtmisi, kuna osadel inimestel pulsikell kipub valetama, nii vähemaks kui rohkemaks. Kuid pulsikell näitab ka koormusaegset pulssi. „Kui mees harjub oma südant tundma ja kuulama, siis ta enamvähem ka teab juba oma pulssi,“ rääkis Viigimaa. Väga hea test on hapnikuvõla test: kerge hingeldus liikumisel ja koormusel võib olla, aga peab olema hingeldamata veel rääkida. Koormusteste teevad paljud spordiklubid, ei pea selleks kardioloogi juurde minema. „Haiglas tehakse ikkagi see siis, kui on kahtlus südame isheemiatõvele,“ täpsustas ta.

Klaas punast veini?

Viigimaa sõnul viimaste alkoholi tarbimise näitajad on läinud madalamaks, kuid ikkagi me tarbime 8,5-9 absoluutalkoholi liitrit aastas inimese kohta. 6 liitrit on loetakse WHO poolt juba rahvuse püsima jäämiseks kriitiliseks tasemeks. „Samas me oleme ikkagi Venemaast ja Valgevenest paremad, ehkki mõnest teisest naaberriigist joome rohkem,“ lisas ta. Ravijuhistes on öeldud, et päevas on lubatav 2 drinki meestel ja 1 drink naistel, eriti punast veini, mis on südamehaigustele kaitsva omadusega veinis sisalduvate antioksüdantide tõttu. Samas kui Vahemeremaades on vein toidu naturaalne koostisosa, kuid Põhjamaades mitte. „Me kindlasti ei peaks mõtlema, et saame mingit kasu sellest ja võib juua kogu nädala koguse korraga laupäeval ära,“ selgitas ta. „Sellest tekivad igasugused muud ohud, nagu trombi- ja infarktioht.“ Viigimaa sõnul ei pikenda aga selline regulaarne punase veini joomine eluiga, kuna see jällegi koormab maksa.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.