Eesti arsti praktilised probleemid

Eesti Arstide Liidu president Jaan Sütt
Eesti Arstide Liidu president Jaan Sütt

Eesti Arstide Liidu president Jaan Sütt tõi konverentsil Meditsiin 2019 oma ettekandes välja, et praegust töö- ja juhtimiskorraldust tervishoius tuleb muuta, kuna siis saaksid arstid teha tööd, milleks nad on välja õppinud.

Sütt alustas tõdemusest, et Eestis ei ole piisavalt arste. Näiteks haiglates töötavad arstid keskmiselt töökoormusega 1,4, sest muidu ei saaks valveringid kaetud. Samuti on perearstide nimistud liialt suured ning mõnedes piirkondades nimistud koguni ilma arstita.

Sütt viitas Raul-Allan Kiiveti 2006. aastal Eesti Arstis ilmunud artiklile, kus toodi välja, et kui 1980ndatel lõpetas arstiteaduskonna 200 arsti, siis 1990ndatel vähendati vastuvõtt 70-80ni. 2000ndate alguses lõpetas 60-70 arsti aastas. Nemad on praegu parimas tööeas tohtrid vanuses 40+. Samasse aega langeb aga arstide ulatuslik lahkumine välismaale, mis samuti on üks arstide nappuse põhjus.

Arstide vähesuse juures toimub veel ka nende tööaja raiskamine. Siiani ei ole suudetud kokku leppida, mis arsti töö ikkagi on. Näiteks koormusstandardid statsionaaris on siiani paika panemata. Lisaks tuleb arstidel täita sotsiaaltöötaja ülesandeid, leppides kokku hooldekodude kohti ja tellides haigetele transporti. Puuduvad tõlgid, kes aitaks aru saada võõrkeelsest patsiendist jne.

Üks aspekt tööaja raiskamise juures on seegi, et arstid on sunnitud olema andmesisestajad: sissekandeid on vaja teha erinevatesse registritesse, aruannetesse, e-tervisesse. Sütt tõi välja vähiregistri, mida arstid lihtsalt ei jõua täita, kuna juba juhis, kuidas seda teha tuleks, on kolm lehekülge tihedat teksti.


Muret teeb arstkonnale teadusrahastuse olukord. Detsembri algul liitus Eesti Arstide Liit teadlaste ühispöördumisega, et juhtida tähelepanu kodumaise teaduse kriitiliseks muutuvale alarahastatusele.

Sütt märkis konverentsil, et kui meditsiiniteadus Eestis välja suretatakse, ei ole enam võimalik pakkuda ka kvaliteetset arstiõpet. “Nagu kirjutas Margus Lember oktoobrikuu Eesti Arstis: üheski teises teadusharus pole teadusel niivõrd tugevat seost igapäevase ravitööga ning arstide ja muu personali väljaõppega laiemalt,” tsiteeris Sütt.

Ta tõi välja, et kui Ameerika Ühendriikides läheb üle poole avalikust teadusrahast meditsiiniuuringutele, Euroopa riikides keskmiselt 25–30%, siis Eestis ligikaudu 20%. 
Eesti on vastu võtnud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020, mis ütleb, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest tõstetakse 2015. aastaks 1%le SKPst ning edaspidi hoitakse rahastust sel tasemel. Seda ei ole suudetud.

“Kurb on see, et sotsiaalministeerium näeb meditsiiniteadust ainult läbi ühe valdkonna, mis tõesti on väga tähtis, kuid ainult geneetikal kogu meditsiinisüsteem ei püsi,” lisas Sütt.

Arstiõppe kestlikkuse juures on oluline aspekt ka arst-õppejõudude töö väärtustamine. Sütt märkis, et arst-õppejõududel peaks olema võimalik õppetöö arvel ravitöö mahtu vähendada, ilma et nende sissetulek seejuures oluliselt väheneks. Arst-õppejõudude kõrgemat töötasu ei suudetud aga ka viimaste kollektiivlepingu läbirääkimiste käigus kokku leppida.

Ravitöö kvaliteedi parandamise aspektist on oluline, et patsiendikindlustuse seadus saaks vastu võetud, tõi Sütt välja veel ühe arstkonna jaoks aktuaalse teema. Seejuures ei peaks patsiendikindlustus aga jääma pelgalt raha jagamise süsteemiks. “Meie eesmärk on, et saaksime kriminaalvastutust kartmata raporteerida oma ravivigu, neid analüüsida ja analüüsi läbi parandada ravikvaliteeti,” selgitas Sütt. Ta rõhutas, et ravivigadest raporteerimise süsteem ei hakka tööle, kui kriminaalkarsituse oht jääb.

Arstide igapäevatööd mõjutab seegi, et juhtimine tervishoius lonkab: seda osakondade tasandilt riigi tasandini välja. “Osakonnajuhid on sageli valitud oma kohale, kuna nad on valdkonna spetsialistid. Aga hea spetsialist pole alati hea juht,” tõdes Sütt lisades, et juhte oleks kindlasti vaja koolitada.

Samuti tuleks toimima saada koostöö tervishoiusüsteemi eri osade vahel, sh digilahenduste kaudu.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.