EMO külastatavusest ja riigikontrolli aruandest haiglajuhi pilgu läbi

Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask
Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask

Eelmise aasta lõpus tekkis ühiskonnas suur arutelu EMO külastatavuse ja EMOga seotud kulude üle, mis oli ajendatud riigikontrolli auditi aruandest riigikogule. Selle aruande järgsest arutelust võis jääda mulje, justkui oleksid asjad väga halvasti ja kohe tuleks midagi kapitaalselt muutma hakata, kirjutab Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask.

Esimene väide, mis kõlama jäi, oli, et Eesti inimesed pöörduvad järjest sagedamini EMO poole ja teevad seda põhjendamatult. Samast aruandest (joonis 1, lk 64) võime aga selgelt näha, et EMO külastatavus on viimase kuue (2012-2017) aasta jooksul olnud väga stabiilne ja mingit kasvutrendi ei ole. Järelikult on keegi kas tahtlikult või tahtmatult sellise mulje tekitanud.

Üks asi, mis aruandest otseselt välja ei tule, aga on haiglajuhtidele teada, et seoses elanikkonna liikumise ja paiknemise muutustega, mõnede EMOde  külastatavus Eestis suureneb, samas teistel jällegi väheneb. Loomulikult peab tervishoiusüsteem inimeste liikumisega arvestama ja midagi ebaloomulikku siin ei ole. Teiseks tuleb teada, et mitte kogu aeg ei ole haigla vastuvõtuosakonda pöördumisi statistiliselt  EMO külastusena defineeritud ja  seetõttu väga vanu andmeid uurida ja EMOga  seostada ei tasu. Viimase kuue aasta andmeid see erisus aga ei puuduta.

Suurenenud kulud

Teine väide oli, et EMO kulud on järjest suuremad, mis on põhimõtteliselt õige, sest tervishoiutöötajate palgad ja muud kulud suurenevad igal aastal. Kui vaadata aruande sisse, et mida siis riigikontroll on analüüsinud, siis selgub, et ei vaadata üldse EMOde tegelikke kulusid, vaid analüüsitakse haigekassa maksmisviisist tulenevat arvestuslikku kulu haigekassa jaoks ja sedagi väga kummalisel viisil.

Kes on kursis haiglate rahastamismudeliga teab, et haigekassa fikseerib haigla jaoks aasta rahavoo suuruse ja see perioodi vältel ei muutu. EMO tegelik kulu selgub aga hoopis haigla kuluandmetest ja see on 95% ulatuses püsikulu (personalikulu, ruumide-, seadmete jne. kulu), mis ei sõltu patsientide külastuste arvust. Kui keegi arvab, et haiglajuhid on huvitatud EMO külastuste  suurendamisest ja selleks motiveerib neid teenusepõhine maksmisviis, siis nii see pole, sest kõiki teenuseid haigekassa juba ammu haiglatele kinni ei maksa, rahavoog on aastaks fikseeritud ja ülelepingu tööd makstakse vaid 30% ulatuses. EMO tegelikud kulud erinevad haiglati tõesti ja seda täiesti objektiivsetel põhjustel. Kui otsustatakse kehtestada EMOdele valmisolekupõhine hind, siis tuleks õiglase rahastamise huvides vaadata igat haiglat eraldi. Eestis on 19 EMO ja siis tuleks kehtestada igale haigla EMOle oma hind, ma arvan et haiglajuhid on sellega täiesti nõus. Õiglane hind ei muuda aga kuidagi tegelikke kulusid või EMO külastatavuse näitajaid.

Erakorralise meditsiini arstid ja perearstid

Eestis on aastaid tagasi mindud seda teed, et hakati EMOde jaoks ette valmistama eraldi erakorralise meditsiini arste. Muide, seda eriala ei eksisteeri kaugeltki mitte kõigis arenenud riikides. Elu on näidanud ja seda eriti üldhaiglast vaadatuna, et kõige parem töötegija EMOs on laia profilliga üldarst või perearst. Tegelikult on patsientide kontingent, kes EMOsse  pöörduvad või siia tuuakse, jäänud suures osas läbi aastate samaks. Enamikel juhtudel on tegemist pisitraumadega, krooniliste haiguste ägenemiste või ägeda haigestumisega. Neile patsientidel oskab kõige paremini abi osutada  kogenud üldarst.

Kui panna EMO sse tööle „ülekvalifitseerunud“ arst, kes tahaks igat patsienti elustada või suurte traumadega tegeleda, aga elu pakub midagi muud, siis saamegi varsti läbipõlenud arsti. Kindlasti ei ole vaja maakondades valveid dubleerida, et valvab haiglas EMO personal ja siis kuskil tervisekeskuses on veel perearstide valve.

Üksi arstivalvest ei piisa, arstil on vaja ka esmaseid uuringuvõimalusi (labor, röntgen jne.) Valvete dubleerimine on arstiressursi raiskamine. Ega tegelikkuses ei olegi kuskilt neid perearste võtta, keda siis üle riigi valvesse panna. Suur abi oleks sellest, kui riik suudaks tagada, et perearstid maakohtadest üldse ära ei kaoks. Kui pole perearsti, siis ongi ju ainult haigla EMO, kust inimene abi saab. Perearsti ööpäevaringsest valvest võiks Eestis rääkida vaid Tallinnas.

On üllatav, et arvestades EMOde uuringuvõimalusi ja arengut ning patsientide ootusi saada kiirelt arstiabi, ei ole EMOde külastatavus tervikuna Eestis tõusnud.  Lõuna-Eesti Haigla EMO on üks neist, kus külastatavus on viimastel aastatel tõusnud ja me oleme EMOsse  personali lisanud, et suurenenud koormusega paremini toime tulla. Kui soovitakse või on vaja EMO külastatavust vähendada, siis kõige mõistlikum viis seda teha on tõsta visiiditasu.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.