Keemiaravi osutamine Kuressaares teeb keskustele muret

PERH onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja Vahur Valvere
PERH onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja Vahur Valvere

Põhja-Eesti regionaalhaigla ja TÜ kliinikumi esindajate teatel teeb neile tõsist muret Kuressaare haigla plaan alustada ilma piirkondlike haiglatega kooskõlastamata kohapealset keemiaravi. Kuressaare haigla esindajad kinnitavad, et kartused on asjatud.

PERH onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja Vahur Valvere ja TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja Peeter Padrik märgivad sotsiaalministeeriumi, terviseametile ja riigikogu sotsiaalkomisjonile saadetud kirjas, et PERH ja TÜK toetavad plaani pakkuda kaasaegset vähiravi ka väljapool Tallinna ja Tartut, sealhulgas ka Saaremaal ja Hiiumaal, kuid sama ravikvaliteedi säilitamiseks, patsientidele 24/7 turvatunde tagamiseks ja optimaalseks kuluefektiivsuseks peavad ka Eesti suursaarte haigetele tagama need teenused regionaalsed multimodaalsed vähikeskused, mida on Eestis kaks: TÜK ja PERH.

„Kliinilises meditsiinis ülioluline arstlik kogemus tekib aastakümnetega ja selle kujunemise aluseks on piisavalt suured ravimahud. Eriti oluline on see harva esinevate vähivormide puhul, kus patsientide koondamine ühte/kahte suuremasse keskusesse on suisa hädavajalik,“ kirjutavad Valvere ja Padrik. „Kui aga rääkida vähikeskuste funktsioonidest laiemas plaanis, siis ei piirdu need pelgalt kvaliteetse diagnostika- ja raviteenuse osutamisega, vaid hõlmavad ka vähiennetust, vähi varase avastamise projektides osalemist, toetus- ja taastusravi ning väga olulise momendina ka teadus-, arendus- ja õppetöö koordineerimast ja teostamist onkoloogia ja hematoloogia erialadel.“

Kuressaare haigla plaan alustada ilma piirkondlike haiglatega kooskõlastamata kohapealset keemiaravi tähendab nende hinnangul kaalutlemata ohtu vähipatsientide tervisele ja elukvaliteedile ning laiemas plaanis ka seni hästi toiminud tsentraliseeritud onkoloogilise abi süsteemi teadlikku lõhkumist.

Lisavõimalus Pärnus

Onkoloogid toonitavad, et Eesti suursaarte Saaremaa ja Hiiumaa vähipatsientide puhul on väga oluline, et lisaks Tallinnale ja Kuressaarele on neil võimalus vähivastast keemiaravi saada ka Pärnu Haiglas. Ravi võimaldamine suursaarte haigetele Pärnus oleks koordineeritud PERHi poolt ja haiged oleksid turvaliselt ühes ja fragmenteerimata ravisüsteemis. Aga kindlasti vajavad parandamist ka Pärnu ja Kuressaare vahelised tranpordiühendused ning lisaks mugavuste loomisele on siin oluline ka transpordi senisest ulatuslikum riigipoolne kompenseerimine, lisavad arstid.

Kuressaare haigla juhatuse liige Märt Kõlli ja ravijuht Edward Laane leiavad, et Valvere ja Padriku kirjas on emotsioone rohkem kui asi väärt on. Nad ütlevad, et kirjast võib jääda mulje, nagu kavatseks Kuressaare haigla hakata osutama keemiaravi iseseisvalt. Tegelikult oleks teenuse osutajaks aga Ida-Tallinna Keskhaigla, kellel on vastav tegevusluba ja haigekassa leping. Kuressaare haigla pakuks üksnes tugiteenust, st looks võimalused teenuseosutajal koha peal keemiaravi läbi viia. 

„Meil on ITKga koostööleping, mis sätestab, et erialadel, kus neil on tegevusload, võimekus ja soov osutada raviteenust ka Kuresaares, on nemad alati meie esimene läbirääkimiste partner. Loomulikult me pöördusime nende poole kõigepealt,“ selgitab Kõlli, miks pöörduti keemiaravi Saaremaal osutamise võimalusi otsima hakates just ITK poole.

Ta lisas, et ITK keemiaravi mahud ei ole oluliselt väiksemad ega kõhedust tekitavamad kui PERHil ja TÜKil.  „Kõik kolm teevad väga tublisti tööd ja aitavad inimesi. Kõigil neil töötavad äärmiselt pädevad spetsialistid,“ ütles Kõlli.

Kvaliteet on kontrollitud

Edward Laane kinnitas, et Kuressaares pakutava keemiaravi kvaliteedi kahtluse alla seadmine pole põhjendatud: raviotsused tehakse onkoloogilistes konsiiliumides. ITK konsiiliumides osalevad ka PERHi arstid. Ravi kvaliteedi tagamise seisukohast on oluline seegi, et ITK on lubanud, et nende onkoloog hakkab kord nädalas käima Saaremaal koha peal, et plaanitavat keemairavi kureerida. Sarnane süsteem toimib praegu Pärnus, kus käib PERHi onkoloog, ning Ida-Viru Keskhaiglass, kus käib TÜK onkoloog. „Seega me ei lõhu süsteemi: süsteem on täpselt samasugune kui see, mis juba toimib. Ainult antud juhul Kuressaares hakkab käima ITK onkoloog,“ selgitas Laane, kes ise on litsentseeritud hematoloog ning kellel on õigus Kuressaares ambulatoorset hematoloogiaravi osutada.

Laane lisas, et ka PERH on teinud Kuresaare haiglale oma pakkumise, kuid sellest ei olnud võimalik välja lugeda, et Kuressaares koha peal hakkaks käima onkoloog: lubati spetsialisti ning lähim koht onkoloogiga kohtumiseks oleks Pärnu. „Meile oleks aga kvaliteedi kinnituseks, kui onkoloog on koha peal, tagades kvaliteetse raviprotsessi,“ ütles Laane. 

Ta märkis, et loomulikult ei saa iga keemiaravi vajava patsiendi ravi korraldada kohapeal, on neid, kes endiselt peavad sõitma Tallinna või Tartusse. Kuressaare haigla hinnangul saaks Saaremaal teenust osutada 100 patsiendile aastas. Et keskmiselt vajab vähipatsient kuut keemiaravi kuuri, siis hoitaks nii aastas ära 600 vähihaige saarlase sõitu mandrile.

Keemiaravi Kuressaares pakkumise idee algatajateks olidki Kõlli sõnul just patsiendid: kohtumistel Saaremaa vähipatsientide ühinguga esitati palve aidata lahendada patsientide vajadus kodulähedase teenuse järele. „Ja seda oleme me ka püüdnud teha – võimaldada patsiendile teenust võimalikult kodulähedaselt,“ ütles haiglajuht.

PERHilt patsiente ära ei võeta, kinnitas Kõlli: „Meie eesmärk on luua täiendav võimalus kohapeal. Patsiendile jääb alati õigus valida teenusepakkujat ja ega siis poole ravi pealt ühtegi patsienti keegi ei taha üle võtta.“

Kõlli sõnul loodetakse teenust osutama hakata selle aasta esimeses pooles. Keemiaravi lahustusruumi välja ehitamine käib ning vajaliku pädevusega õenduspersonal on olemas.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.