Uued ravimeetodid toovad migreenihaigeile leevendust

Katrin Gross-Paju, Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste keskuse juht ja Astra Kliiniku arst
Katrin Gross-Paju, Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste keskuse juht ja...

Aasta esimeses Terviseuudiste raadiosaates räägiti migreenist ja selle ravist. Saatekülaliseks oli neuroloog Katrin Gross-Paju, kes on Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste keskuse juht ja Astra Kliiniku arst.

Mis haigus on migreen ja miks seda peetakse ühiskonna jaoks üheks kõige kallimaks neuroloogiliseks haiguseks?

Migreen on selles mõttes keeruline haigus, et ühelt poolt see ei põhjusta klassikalist rasket neuroloogilist puuet, nagu me näeme väga paljude teiste haiguste korral: tasakaaluhäired, halvatus, kõnehäired või vaimse võimekuse alanemine. Probleem on selles, et migreenivaluga päev on inimese elust tegelikult kustutatud – ta ei saa midagi asjalikku teha, ei saa üldse midagi teha.

Kindlasti tuleks arvestada ka sellega, et migreen on ettearvamatu. On üsna tüüpiline, et inimesel on tööl tähtis kohtumine, kuid see tuleb tühistada. Või on inimene teinud nädalalõpuks kenad plaanid ja siis selgub, et neist ei tule mitte midagi välja, kuna on kohutav peavalu. Ja kui see kordub nii mitu nädalavahetust järjest, võib perekond küsida, kas sa teed seda meelega.

Millised on migreeni ennustavad sümptomid?

Arvatakse, et migreeni eelsümptomid algavad umbes 24 tundi enne tegelikku peavalu teket. Peame ka arvestama, et peavalu on vaid üks migreeni aspekte. Üheks eelsümptomiks on kaelalihaste kangus või pinge, tavapärasest suurem väsimus, närvilisus, depressiivsus. Inimene haigutab näiteks tavapärasest rohkem või tekib isu millegi järele, mida ta tavaliselt eriti ei armasta. Need võivad olla vihjed. Teisalt räägitakse viimasel ajal palju, et migreen ei ole ainult peavalu. On ka iiveldus, oksendamine, valguskartus, liigne lõhna- või helitundlikkus.

Enamasti on nende sümptomite osakaal inimestel väga erinev. Viimasel ajal leitakse, et arstid võib-olla ei tohikski keskenduda mitte niivõrd peavalule, kui peaksid ikkagi koos inimesega läbi mõtlema, mis teda tegelikult kõige rohkem segab. Kas see on kohutav iiveldus, oksendamine,  lõhnade ülitundlikkus või mõni muu nüanss.

Mis eristab tavalist tugevat peavalu migreenist?

Kui üldisemalt öelda, siis migreeni ja kõiki ülejäänud peavalusid eristavad kaasuvad sümptomid nagu näiteks migreeni aura korral nägemismuutused – virvendus, või tundub, et pool vaatevälja on kuhugi ära kadunud; kehal tekib sipelgate jooksmise tunne või tuimus või mõlemad korraga. Muidugi ka enne mainitud iiveldamine ja oksendamine.

Peavalu korral ei tohiks jääda kannatama, vaid peaks ikkagi perearstile pöörduma. Inimene ei tohiks üldse peavalude käes kannatada, vaid igal juhul tuleb võtta valuvaigisteid ja seda ka ilma täpsustava diagnoosita.

Kui ollakse enda arvates kõike teinud, aga peavalud siiski segavad, siis päris kindlasti tuleks pöörduda arstide poole. Kui peavalud on väga piinavad, kestavad enam kui pooltel päevadel kuus või ka lihtsalt häirivad Elukvaliteeti, tuleks pöörduda neuroloogi või peavaluspetsialisti poole.

Ja kui spetsialisti antud esimesed soovitused on läbi proovitud, kuid ei ole piisavat efekti andnud, tuleb edasi liikuda. Ei ole sugugi nii, et ei aidanud, siis las jääb. Kui üks asi ei aita, peab teisi raviviise proovima.

Miks naised rohkem migreeni põevad?

See on seotud naissuguhormoonidega. Seda teemat on väga palju uuritud, kuidas hormoonide tase muutub tsükliliselt ja kuidas ka migreenihood on tsüklilised. Peavalu teket mõjutab östrogeeni tase.

Kas sel juhul mõjutavad ka rasestumisvastased vahendid migreeni?

Teoreetiliselt jah. Rasestumisvastastes vahendites olev östrogeen on tõepoolest ka migreenihoogude tekkega seotud. Uuringud on näidanud, et auraga migreeni korral on omakorda oluliselt suurenenud insuldi ja kardiovaskulaarsete haiguste risk.

Eelmisel aastal ilmunud teadusartiklis on analüüsitud koostöös neuroloogide ja günekoloogidega, millised võiksid olla rasestumisvastaste vahendite soovitused migreeniga naistele ja sealt ilmnes, et väga paljudel juhtudel ei tohiks raske migreeni ja eriti auraga migreeniga naised üldse östradiooli sisaldavaid rasestumisvastaseid vahendeid kasutada. Paljudel juhtudel saab neile naistele soovitada näiteks emakasiseseid spiraale, aga mitte kombineeritud hormoonpreparaate.

Kas migreeni esineb ka lastel? Mis vanuses see hakkab tekkima?

Laste puhul on tegemist küllaltki omapärase meditsiinilise nüansiga, mida on vanematel hea teada. Me näeme laste puhul sageli migreenile eelnevaid sündroome, kuigi peavalusid iseenesest ei ole veel. On tsüklilised sööstud, tsüklilised haigused, sündroomid, mis eelnevad peavalude tekkele. Näiteks tsükliline oksendamine, kus laps oksendab võib-olla mitu-mitu korda järjest kahekümne nelja tunni jooksul. On ka tähele pandud, et nendes peredes, kus esineb migreeni, tekivad lastel tuimad kõhuvalud enne kui tekib migreen. Poistel ja tüdrukutel esineb alguses migreene võrdselt, aga situatsioon muutub oluliselt, kui tüdrukutel algab menstruatsioon – siis hakkab oluliselt suurenema ka tüdrukute osakaal.

Kas migreeni saab välja ravida?

Ei saa, mitte kusagil maailmas. Aga see ei tähenda, et me ei saa parandada nende inimeste elukvaliteeti. Ehk vastavalt vajadusele peame leidma adekvaatse peavalu hooravi või sobiva profülaktilise ravi. Neid inimesi, kelle elukvaliteeti pole võimalik parandada, on siiski võrdlemisi vähe.

Milline on esmaabi?

Kui peavalud pole väga tugevad, siis alustatakse tavaliste valuvaigistitega. Kui on tugevamad peavalud, siis on olemas migreenspetsiifilised valuvaigistid. Siin on üks väga konkreetne põhimõte, mida tuleb igal juhul järgida – mida kiiremini me reageerime ja alustame valuvaigistava raviga, seda vähem ravimeid kulub. Vahel inimesed ütlevad, et kui ma iga kord veel rohtu ka võtan, siis kui palju ma neid ravimeid kuus sööma pean? See on vale suhtumine. Tegelikult on vastupidi. Kui kiiresti sekkuda, võib juhtuda, et päev ei saagi rikutud.

Nendel juhtudel, kui me liiga kauaks ootama jääme, et äkki läheb ise üle, võib peavalu minna nii tugevaks, et piisa enam ka suuremast hulgast tavapärastest valuvaigistitest.

Kutsutakse kiirabi, kuid ka kiirabi ei aita enam. Seega on varajane ravi alustamine väga oluline.

Kutsuksin kõiki migreeniga inimesi üles vaprad olema ja mitte laskma end segada kaaskodanike pahandamisest, et mis neist tablettidest kogu aeg neelata. Kui inimene ei tea, mis asi on peavalu ja migreen, siis on ju hirmus hea kõrvalt õpetada. Puht pragmaatiliselt kulutab õigeaegne adekvaatne ravi ka kokkuvõttes vähem tablette.

Kas hooravi tähendab tavapäraseid tablette või hoopis süste?

Kindlasti tähendab tavaline hooravi ikka tablette ja ühtegi süstitavat ravimit tegelikult kasutama ei peaks. Hooravina kasutatakse spetsiifilisi migreeni valuravimeid ehk triptaane.  Küll aga tulevad kõne alla lisaravimid, kui probleemiks on iiveldus. Arstiga koos saab siis sobiva raviskeemi koostada, sest ravimid peavad omavahel sobima.

Kuidas migreeniravi on aja jooksul muutunud?

Ajalooliselt oli läbimurdeks kindlasti see, kui spetsiifilised migreenihoo ravimid ehk triptaanid kasutusele tulid. Väga paljude inimeste elukvaliteet jõudis täiesti teisele tasemele. Ma arvan, et neid inimesi on võrdlemisi palju, kes saavad tavaliste ravimitega päris hästi hakkama. Nende jaoks ei ole võib-olla mingit suurt muutust vajagi. Aga kahjuks on ka terve hulk inimesi, kellel on migreeniatakid kas väga sageli, väga piinavad või suisa pea igapäevased. Arvatakse, et kui migreeni esineb neli või rohkem korda kuus või pea valutab igapäevaselt, siis need inimesed vajaksid profülaktilist lisaravi, et valupäevade arv oleks nende elus väiksem.

Seetõttu on maailmas kokku lepitud, et profülaktilist ravi tuleks soovitada inimestele, kes ei talu oma praegusi peavalusid, aga päris kindlasti neile, kellel on peavalu neli või rohkem päeva kuus ja keda see segab. Selliste inimeste jaoks ei olnud meil kahjuks siiamaani tõesti väga efektiivset ja head ravi pakkuda.

On avastatud, et teatud ravimite profülaktilisel kasutamisel, mis on välja töötatud teiste haiguste jaoks, nagu epilepsia või ka teatud südame-veresoonkonna haigused või depressioon, me saavutame teatud määral peavalu ja peavaluga päevade arvu vähenemise. Aga vastuolu on siin selles, et kuigi kõiki neid tablette tuleb võtta igapäevaselt, jäävad peavalud siiski kestma.

Kuigi harvemini kui ilma selle profülaktilise ravita. Teine probleem ja isegi suurem, on nende profülaktiliste ravimite kõrvaltoimed – uimasus, suukuivus, isegi tasakaaluhäired, mõned tajuvad mõtlemise aeglustumist. Siis võib juhtuda, et peavalusid on küll vähem, kuid muidu on iga päev enesetunne väga halb. Muidugi on kõrvaltoimed individuaalsed ja mõnel ei pruugi neid üldse olla. Seetõttu on välja töötatud uuemad ravimeetodid, kus kõrvaltoimeid on vähem. Näiteks hakati mujal maailmas 8 aastat tagasi tegema botuliintoksiini (botoxi) süste teatud peapiirkonda. Nüüd on meil pikaajalised andmed, mis näitavad, et süstide ehk blokaadide tegemine hoiab pikas perspektiivis migreenipäevade arvu väiksemana.

Kas ühtlasi saab ka kortsudest lahti?

Neuroloogina pean ma nentima, et kortsudele need süstid siiski ei mõju, kuna neid tehakse kukla taha ja meelekohta. Botuliintoksiini mõju küll avastati tõesti nii, et kui lasti ilusüste teha, siis ühtlasi märgati, et peavalud leevenesid. Sellel meetodil pole rohkem märkimisväärseid kõrvaltoimeid kui ebamugavus süsti tegemisel.

Samas peab arvestama, et ühe blokaadiseeria raviefekt kestab vaid kolm kuud ja siis tuleb seda korrata. Samas pole sel ajal vaja võtta profülaktilisi tablette. See oleks siis kindlasti üks selline teaduslikult põhjendatud meetod, mida võiks kasutada, kuid haigekassa seda kinni ei maksa, inimene peab ravi ise kinni maksma.

Millised need teised uuemad ravimeetodid on?

Lisaks botuliinum-toksiinile on viimasel ajal lisandunud neuromodulatsioon. Inimene tajub neuromodulatsiooni vastavalt seadme asukohale kas laubal või kuklapiirkonnas suristamisena. Uuringud näitasid, et üks teatud sageduste seeria oli kõige efektiivsem.

Kuidagi ei saa mööda ka faktist, et tegemist on väga väheste kõrvaltoimetega profülaktikaga, mis kogub üha rohkem populaarsust ja sobib eelkõige neile, kel pole väga sagedased peavalud. Neuromodulatsiooni saab kasutada nii profülaktikana kui ka hoo ajal lisaks hooravimitele. Kindlasti ei ole aga tegemist imerohuga ja selle efektiivsus on madalam kui tablettidel. Ka see ravi ei ole veel haigekassa soodusravi nimekirjas ja maksta tuleb inimesel endal. Aga kes tablette ei soovi või ei talu, selle jaoks on see arvestatav alternatiiv.

Tänapäeval hinnatakse väga kõrgelt bioloogilist ravi. Kas ka migreeni vastu on selline ravi olemas?

Jah ja ei. Bioloogilise ravi definitsioon on see, et see mõjutab immuunsüsteemi, aga immuunsüsteemi me migreeni korral tegelikult ei mõjuta. Küll aga on olemas esimesed monoklonaalsed antikehad, mis mõjutavad ühte neuropeptiidi, mis on üheks migreeni vallandavaks faktoriks. Eestis on juba praegu esimene monokloonaalne antikeha erenumab kättesaadav, mille abil on võimalik vähendada migreeni atakkide sagedust kuus. Ja tegemist on taaskord ühe päris mugava ravimiga – üks kord kuus tehakse süst naha alla. Ja taas kord on kõrvaltoimete profiil palju parem kui neil n-ö vanadel tablettidel. Tõsi, praegu puudub veel ka sellel ravil haigekassa soodustus.

Räägitud on ka sellest, et uued migreeniravimid võivad südamepuudulikkusega inimestele ohtlikud olla. Kuidas sellega siis on?

Küsimus on selles, et igasuguse uue ravi kõrvaltoimete profiil ei ole nii kaua selge, kuni see ei ole piisavalt kaua kasutusel olnud. Aga kindlasti see ei tähenda, et me uusi ravimeetodeid põhimõtteliselt vältima.

Me vaatame, millised on olnud need inimesed, kes osalesid uuringutes, me jälgime samu printsiipe, me näeme, millised on olnud kõrvaltoimed ja antud juhul on erenumabi kõrvaltoimete profiil olnud ikkagi väga hea.

Aga kindlasti peab vaatama, milline patsientide grupp on ravimiuuringust välja jäetud. Tavaline taktika on selline, et esialgu me oleme tavapärasest ettevaatlikumad. Kui tavapraktika hakkab järjest kinnitama, et sellel ravimil ikkagi ei ole rohkem tõsiseid kõrvaltoimeid või hakkavad tasapisi välja kooruma võib-olla hoopis uued kõrvaltoimeid, mida ravimiuuringus ei nähtud, siis selline praktika lihvibki igapäevakasutust.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.