Mittekirurgilisi esteetiliste protseduuride tüsistused on tõusuteel

Enam kui 5000 täitesüstidega seotud tüsistuse seas, millest kümne aasta jooksul FDA MAUDE andmebaasis raporteeriti, olid tõsiseimad 62 koeinfarkti ja 47 pimedaks jäämise juhtu. Eesti arstid on seisukohal, et mittekirurgilisi esteetilisi protseduure võivad teostada vaid arstid ja neid ei tohi delegeerida õele.

Tartu Ülikool, Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts, Eesti Plastika- ja Rekonstruktiivkirurgia Selts, Eesti Arstide Liit ning Eesti Hambaarstide Liit on ühtsel seisukohal, et mittekirurgilisi esteetilisi protseduure (eelkõige botuliinteraapia ja täitesüstid) võivad teostada vaid arstid.

Sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas tõid nad välja, et FDA MAUDE andmebaasis (2007 – 2017) on üle 5000 teate täitesüstidega seotud tüsistuste kohta, millede hulka kuuluvad: sõlmede moodustumine, infektsioon (bakteriaalsed infektsioonid jt), krooniline põletik, hüpertroofilised armid, allergilised tüsistused (püsiv põletikuline või granulomatoosne reaktsioon), vaskulaarsed tüsistused/koenekroos.

Kõige tõsisemateks probleemideks olid 62 koeinfarkti ja 47 pimedaks jäämise juhtu. Lisaks on esinenud ka anafülaktilise šoki juhtumeid ning tuleb arvestada võimaliku reaktsiooniga anesteetikumile, mis on lisatud paljude täitesüstide koostisesse.

Vahemikus 2014–2016 leiti FDA andmebaasist 1748 teatatud kõrvaltoimet täitesüstide järgselt. Neist tavalisemad olid turse, infektsioon, sõlmed, tükid ja valu. 43% pärinesid põskede ja 30% huulte süstidest. Neist 8 juhul oli inimene jäänud pimedaks.  Paraku on kõrvaltoimetest teatamine FDA-le vabatahtlik ja seega võib arvata, et teatatud on vaid murdosa kõikidest kõrvaltoimetest.

Tüsistuste määr on praegu tõusuteel. Riske suurendab oluliselt asjaolu, et pidevalt lisandub uusi täitesüstide tootjaid ning mittekirurgilised esteetilised protseduurid on muutunud kõikjal palju populaarsemaks.

Täitesüstide koostis on muutunud

Tänapäeval on muutumas ka täitesüstide keemiline struktuur. Selleks, et pikendada täitesüstide püsimist nahas, lisatakse sinna konjugeerivaid aineid (proteiine), mis võivad esile kutsuda immuunvahendatud/allergilisi reaktsioone võõrmaterjalile. Samuti võib allergeen pärineda bakteriaalsest fermentatsiooni protsessist, saastunud DNA-st. Praktikas ongi suurenenud nii vahetute kui hiliste reaktsioonide hulk nendele ühenditele, tekkides 1 nädal kuni 1 aasta peale süstimist. Viimastel aastatel on palju räägitud ka biofilmist - tüsistusest, mille puhul bakterid eritavad spetsiifilist kaitsvat rakuvälist ainet, mis muudab nad antibiootikumidele resistentseks.

Euroopa esteetiliste meditsiiniliste raviteenuste klassifikatsiooni Euroopa standardi (EVS-EN 16844:2017+A1:2018) kohaselt kuuluvad täitesüstid 5-punktilises riskitasemete süsteemis neljandasse ehk D-gruppi (püsiv kahjustus funktsionaalse piiratusega) ja botuliintoksiini süstid kolmandasse ehk C-gruppi (püsiv kahjustus funktsionaalse piiratuseta).

Seega botuliintoksiini kui hüaluroonhappe jt. täitesüste tohivad teostada Eesti Vabariigis vaid vastava väljaõppe saanud arstid, kinnitavad seltside esindajad  ministeeriumile saadetud kirjas.

Seltside seisukoht põhineb järgnevatel põhjendustel.

  • Nii hüaluroonhappe (bioimplantaadi) kui botuliintoksiini süstimine nahka ja sügavamatesse kudedesse eeldab põhjalikke anatoomilisi, füsioloogilisi ja kliinilisi meditsiinilisi teadmisi nii naha kui kogu organismi toimimise kohta. Arstid on läbinud vastava 6-aastase arstiõppe Tartu Ülikoolis ning olenevalt erialast 3-5 aastase residentuuri.
  • Äärmiselt olulised on arsti farmakoloogilised teadmised- nii süstitavate preparaatide kui ka hiljem tüsistuste puhul kasutatavate ravimite osas. Valesti valitud ravimid, manustatavate ravimite doosid võivad olla patsientidele raskete tagajärgedega aga ka suurendada oluliselt resistentsust antibiootikumidele.
  • Arst peab olema võimeline võtma meditsiinilist/kirurgilist anamneesi ja ära tundma vastunäidustused raviks (infektsioonid, allergiad, autoimmuunsed seisundid jt).
  • Arst peab olema võimeline hindama naha hetkeseisundit ja kaasuvaid haigusi
  • Arst peab kiirelt ära tundma võimalikud tüsistused ja alustama koheselt nende ravi, mis tavaliselt toimub retseptiravimitega. Vajalikke retseptiravimeid saavad väljakirjutada aga üksnes arstid.
  • Arst peab olema võimeline toime tulema meditsiiniliste äkkolukordadega (anafülaktiline šokk jm), omama kabinetis vastavaid ravimeid (adrenaliin, antihistamiinikumid, intravenoossed vedelikud jt)  ja meditsiinilist varustust (hapnik, defibrillaator jt), mis samuti eeldab retseptiravimite olemasolu.
  • Arst peab omama adekvaatseid teadmisi vältimaks ebakohast ravi.

„Kuna ka meie näeme mittekirurgiliste esteetiliste protseduuride järgset tüsistuste tõusu, siis oleme seisukohal, et õeharidus ei ole piisav tulemaks toime eelpool nimetatud tüsistustega, mistõttu ei ole võimalik arstil delegeerida botuliinteraapia ja täitesüstide teostamist õele. Meie ühine seisukoht on, et mittekirurgilisi esteetilisi protseduure (eelkõige botuliinteraapia ja täitesüstid) võivad teostada vaid arstid,“ võtavad arstide esindajad oma seisukoha kokku.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. märts 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.