Seljavalu on hind kahel jalal käimise eest

Neuroloog Katrin Gross-Paju
Neuroloog Katrin Gross-Paju

Seljavalu on elu jooksul tundnud enamik inimesi, mistõttu on sellega seotud terve rida uskumusi. 14. veebruari Äripäeva raadio tervisesaates rääkis seljavaluga seotud müütidest Lääne-Tallinna Keskhaigla närvikliiniku juhataja ja Astra Kliiniku neuroloog Katrin Gross-Paju.

Seljavalu kimbutab paljusid, aga mis seda tegelikult põhjustab?

On levinud arvamus, et seljavalu põhjustavad selgroo muutused. Väga levinud on selgitus, et selgroo lülid hakkavad avaldama survet närvijuurtele. Siis öeldaksegi, et mul on seljaradikuliit. Paradoksaalsel kombel pole aga suur osa seljavaludest seotud mitte selgrooga vaid hoopis lihaspingetega – ülemäärasest lihaspingest tekibki valu.

Seljavalu uurimiseks on üsna vähe uurimismeetodeid. Ajalooliselt on tekkinud nii arstide kui ka seljavaludega inimeste hulgas arvamus, et kui selgroost tehtud tavaline röntgenipilt näitas muutusi, et siis järelikult need muutused põhjustasidki seljavalu. Ajaga on aga uurimismeetodid palju täpsemaks muutunud ja üha rohkem on selgeks saanud, et selgroomuutused seljavalu ei põhjusta. Nii on terve rida teadusuuringuid väite, et selgroomuutused põhjustavad seljavalu, ümber lükanud.

Selgroomuutused ei põhjusta siis üldse mingit valu?

Selgroomuutused on tavaline vananemisega kaasnev näht, nii nagu hallinevad juuksed või kortsud. Selgroog vananeb samuti, see ei ole haigus. Heaks näiteks on kõhrketaste ehk diskide muutused, mis on osa normaalsest vananemisest  ning mille tõttu eakad inimesed jäävad lühemaks.  Selgroos on palju ka väikesi liigeseid, mis võivad, nagu ka muud  liigeseprobleemid, teatud juhtudel valu põhjustada. Kuid valdavalt neid seoseid siiski ei esine.

Miks mõnel inimesel on äkilised teravad seljavalud ja teisel hoopis kroonilised?

On väga suur vahe, kas inimesel on äge või krooniline seljavalu. Äge seljavalu on üsna tavaline probleem. Arvatakse, et 80-90% inimestest tunneb vähemalt korra elus seljavalu.

Ägeda ja kroonilise valu korral on erinevus selle tekkemehhanismides. Kui ägedat valu põhjustab valdavalt lihaspinge, siis kroonilist valu, s.h kroonilist seljavalu, põhjustab häire valuteedes. Piltlikult öeldes hakkavad teatud valu tekke ja valuimpulsside liikumisega  seotud närvisüsteemi piirkonnad ise tekitama valuimpulsse. Seega tuleb erinevat tüüpi valu ka erinevalt ravida.

Äge seljavalu, mis on eri inimestel väga erineva kuluga, läheb enamasti nädala või kümne päevaga ise üle. Tõsi, mõnel juhul võib äge valu ka kauem kesta. Krooniline seljavalu vajab aga hoopis teistsugust lähenemist. Kui ägeda valu korral ei saa inimene õieti püsti tõustud või istutud, siis kroonilise valu korral on pidevalt häiriv valu.

Kellel seljavalu rohkem esineb? Ülekaalulistel, kõhnematel?

Arvestades, et seljavalu on esinenud vähemalt korra elus umbes 80-90% inimestest, siis tundub, et see häda on pigem norm kui patoloogia. Mõnes mõttes võiks patoloogiaks lugeda hoopis need 10-20%, kelle selg kunagi valutanud ei ole.

Riskifaktoreid on samuti palju uuritud – küll laste koolikoti raskust ja füüsilist aktiivsust, inimeste kehakaalu jne. Aga kuna enamikul inimestest selg tõesti valutab aegajalt, siis ilmselt väga konkreetsete ja oluliste seoste leidmine polegi sisuliselt võimalik. Kindlasti on mõistlik kehakaal normis hoida, kuna ülekaal on teatud seljavalude riskifaktor. Arvatakse ka, et suitsetamine võib olla lisariskifaktoriks seljavalude tekkel.

Kas seljavalu saab kuidagi ennetada?

Ei saa paraku. Samuti ei teata, miks ühel inimesel läheb seljavalu mõistliku ajaga üle ja teisel muutub see hoopis krooniliseks. Praeguseks on leitud küll ka üksikud geenid, mis soodustavad valuimpulsside ülekandehäireid ja seega ka krooniliste valude teket. Nendel üksikutel muutunud geeniga inimestel on tõestatud, millised on need mehhanismid, mis, kui valu kord juba tekib, ei lase valul enam kunagi vaibuda.

Kroonilist seljavalu kogeb õnneks siiski tunduvalt väiksem hulk inimesi,ehk 10-20% selgava

Kroonilist valu saab siiski teatud määral kontrolli all hoida?

Selline on kaasaegne seisukoht tõesti, sel juhul kasutatakse hoopis teist tüüpi ravimeid kui ägeda valu korral. Vahel me suudame valu aja jooksul kontrolli alla saada ja võib-olla inimese ka ravimitest vabastada. Aga see protsess on väga pikaajaline ja kaugeltki mitte alati sajaprotsendiliselt edukas.

Usutakse ka, et kompuutertomograafia näitab seljavalu põhjust…

See, et kompuutertomograafiaga (KT) või magnetresonantstomograaf (MRT) saab selgitada,miks selg valutab, on levinud müüt ja mitte ainult Eestis. Iseenesest on muidugi loomulik, et kui inimesel selg valutab, siis tal tekib mure ja ärevus. Ning inimene loodab, et MRT-uuring näitab, mis selgrool viga on. Tegelikult ei KT ega MRT ei näita valu põhjust ega aita kaasa ka paranemisele.

MRT ei näita siis midagi?

Enamasti ei näita see seljavalu puhul tõesti midagi. MRTst on seljavalu põhjuste hindamisel kasu vaid väga üksikutel juhtudel.

Kas krooniline seljavalu tähendab pidevat ravimite söömist? Kas pole ohtu jääta valuvaigistisõltlaseks?

Kui tarvitada spetsiaalselt kroonilise seljavalu raviks mõeldud ravimeid, siis neist inimene sõltuvusse ei jää. Probleem on pigem selles, et kui me oleme saavutanud teatud kontrolli valu üle ja tahame ravimitest järkjärgult loobuda, siis tuleb olla ettavaatlik. Ootamatu ravi katkestamine toob endaga kaasa inimese põhjendatud hirmu, et ilma ravimiteta tuleb valu tagasi. Sellisel juhul võib tõesti jääda mulje, et on tekkinud sõltuvus ravimitest. Tegelikult kardab inimene hoopis valu taastekkimist.

Mis aga puutub ägedasse seljavalusse, siis siin tuleks kasutada klassikalisi valuvaigisteid – näiteks ibuprofeeni. Kuna ibuprofeen tekitab mõnevõrra maoärritust, siis on seda mõistlik võtta pärast sööki. Vältida tuleks tugevatoimelisi valuvaigisteid, sest need pole seljavalu puhul efektiivsed, lisaks võivad need põhjustada ka sõltuvust.

Kuidas seljavalu ravida?

Kõige tähtsam on valu mitte kannatada, vaid võtta valuvaigistit. Kui valud on sagedased, siis peaks hästi teadma, millisest ravimist on parim efekt. Samuti peaks jälgima oma igapäevaseid tegevusi ja arvestama, et selg on iga inimese n.ö nõrk koht. Kindlasti tuleks pöörduda füsioterapeudi poole, kes õigeid harjutusi õpetab. Valuvaigistite võtmine tugeva valu korral on vajalik, kuid nii parim profülaktika kui ravi on füüsiline aktiivsus.

On levinud ka arvamus, et operatsioon võib seljavalust päästa…

Operatsioon tuleb kõne alla ainult sel juhul, kui on tegemist tõesti klassikalise diski prolapsiga, ehk üks tükk kõhrest on kukkunud otseselt närvijuurele. Sel juhul on põhiliselt probleemiks mitte seljavalu, vaid jalga, allapoole põlve kiirguv valu. Operatsiooni näidustuseks on nii see, et valu on ülitugev ja kestnud nädalaid. Operatsioon ei tee selgroogu siiski tervemaks ega hoia ära järgmist tugevat seljavaluatakki.

Samuti on uuringud näidanud, et kuue kuu pärast pole ravitulemuse ehk valude tugevuse osas enam vahet, kas inimene kannatas selle valu ära või lasi opereerida. Nimelt diskidest välja tulnud tükid kaovad iseenesest aja jooksul, mida on veenvalt ka uuringutega tõestatud.

Kas on ka seljavalusid, mille puhul võib midagi tõsist kahtlustada?

Väga harva võib olla tegemist tõesti mõne muu probleemiga, mis väljendub seljavaluna. Kui näiteks on olnud pahaloomuline kasvaja, siis võib olla tegemist siiretega. Või kui on mõni raske üldhaigus, on põhjust kahtlustada põletikku.

Aga kui on sellised n-ö tavalised seljavalud, siis mingit suurt ohtu midagi maha magada pole. Aga kui seljavalu teeb muret, on mõistlik arsti juurde minna.  

Kas valutav selg vajab magamiseks kõva voodit?

On levinud tõesti arvamus, et kui selg valutab, tuleb magada kõval asemel. Maailmas on tehtud isegi üks teadusuuring, millega taheti teada saada, kas kõvast asemest on kasu. Kuna teadlased olid samuti sellest müüdist mõjutatud, oli uuringus ainult kaks gruppi, kellest ühed magasid kõval madratsil ja teised keskmise kõvadusega madratsil. Kolmandat gruppi, kes oleksid maganud normaalse pehmusega voodis, võrdluseks ei võetud. Uuringust tuligi välja, et kõval asemel magamine oli halvem kui pehmema madratsi peal. Võimalik, et kolmas võrdlusgrupp oleks näidanud, et kõige mõistlikum oleks magada siiski normaalse pehmusega voodis.

Mida siis ikkagi valutava selja korral teha võib ja mida mitte?

Üks müüt ütleb, et seljavalu korral peab end väga hoidma, kuid tegelikult ei vasta see tõele. Kui ägeda seljavalu perioodil tehagi mõni äkilisem liigutus, mis tekitab tugeva valusööstu, siis see ei lükka kindlasti paranemist edasi. On leitud, et kindlasti peaks olema võimalikult aktiivne ja seda ka siis, kui valu on ikka päris tugev. Kindlasti tundub see natuke julm, aga ka ägeda seljavalu korral, mida aktiivsem on inimene, seda parem.  Kahjuks või õnneks kinnitavad uuringud ka seda, et kui ka tugeva seljavaluga läbi häda tööle minna, siis läheb valu kiiremini üle kui kodus lebades ja lihtsalt oodates. Igal juhul tuleb esimesel võimalusel tööle minna ja esialgu kasvõi ainult pool päeva teha. Tihti avastatakse ootamatult nädala pärast, et näe – lõpuks ometi on valu hakanud järgi andma.

Aga kas on mingeid spordialasid, mida ikkagi on parem mitte harrastada?

Tegelikult suurt vahet ei ole. Kindlasti, kui tippspordi seisukohast vaadata, siis kui selg on nõrk koht, tuleb ühel hetkel tõesti otsustada, kas on mõtet oma tulevikku just ühe või teise alaga siduda. Aga igapäevaelus küll suurt vahet pole. See, kes üldse sporti pole teinud, peaks lihtsalt alustama füsioterapeudi näpunäidete järgi ja järk-järgult koormust tõstma. Samas ei soovita ma internetivideote järgi harjutusi pusida,  see võib kasu asemel hoopis kahju teha ja seljavalusid süvendada. Samas mingeid imeharjutusi, mis seljavalu elu lõpuni ära võtaksid, pole.

Kas seljavalu on häda, millega peaks EMOsse pöörduma?

Kindlasti mitte. Erakorralise meditsiini osakonna (EMO) võimaluste juures nende seljavalude põhjusi me selgeks ei saa. Ka väga haruldastel haiguste korral, mis võivad harva seljavalusid tekitada, kus teatud lisauuringuid on vajalikud, pole need uuringud EMOs kättesaadavad. Selles mõttes on siin väga suur erinevus ägeda peavaluga, mille puhul tuleb just kiiresti EMOsse pöörduda. Seljavaluga aga sealt selgust ei saa.

Kui ikkagi arsti poole pöörduda, siis kelle juurde? Neuroloogi?

Seljavaluga tuleb pöörduda esmajärjekorras ikka perearsti poole.

Neuroloogid on juba viimased paarkümmend aastat püüdnud selgitada, et seljavalu ei ole neuroloogiline probleem. Tõsi, kui on diski prolaps ja jalga kiirgab ülitugev valu, siis sellega tegelevad sõltuvalt valu asukohast neurokirurgid. Kui tegemist on hoopis onkoloogilise haiguse siiretega, siis onkoloogid. Kui aga valu on tingitud skeletilihaste ülepingest, siis on kõige õigem pöörduda füsioterapeudi poole. Ja peab arvestama, et ühest seansist jääb ilmselt väheks ning läbida tuleks ikkagi terve kuur.

Kui inimene puutub elu jooksul seljavaluga kokku rohkem kui paar korda, on mõistlik ära õppida harjutusvara, mida siis vajadusel teha ja lisada igapäevasesse aktiivsusesse selga ning kõhulihaseid tugevdavad harjutused.

Aga arvestades seda, et paljud inimesed, eriti krooniliste seljavalude puhul, soovivad ikkagi ka neuroloogi konsultatsiooni, on mitmed erakliinikud hakanud seda võimalust Eestis pakkuma, mõnel juhul ka koos füsioterapeudi konsultatsiooniga.

Kas nõelravist oleks abi?

Seljavalu on tõesti üks probleeme, mille puhul on nõelravi efektiivsus tõestatud. Kuid me ei tea, kas kõik spetsialistid suudavad seda ühtmoodi efektiivselt teha. Kuna seljavalu on aga väga levinud probleem, siis peaks inimene õppima eelkõige ise sellega toime tulema. Seljavalu pole ju klassikalises mõttes haigus, vaid ebaõnn ja hind kahel jalal käimise eest. 

Kui me käiks endiselt neljal käpal, siis selg ei valutaks kunagi?

Neid liike on ju palju, kes jooksevad neljal jalal ringi, kelle selg pole kole pikk aretustegevusest  ja tõesti tundub, neil selg suure tõenäosusega ei valuta. Aga seda teavad paremini loomaarstidest kolleegid.

Kas selga võib soojendada? Vanad inimesed vanasti ei lubanud selga vastu ahju soojendada. Teaduslikult pole tõestatud ei soojendamise kahju ega kasu. Tavapäraselt antakse aga selline soovitus, et kui soe leevendab seljavalu, siis võib. Kui ei, siis pole ka vaja soojendada.

Vahel soovitatakse selga määrida mädarõika, toore kartuli ja mee seguga. Kas aitab?

Seljavalu ei jäta mitte kedagi ükskõikseks. Omavahel arutatakse kõikvõimalikke raviviise. Ja kui mõni võte on kedagi varem aidanud, siis parasjagu seljavaluga hädas olevat inimest tõesti ei mõjuta see, kas teaduslikud uuringud kinnitavad selle efektiivsust või mitte.

Aga mida ma tahan öelda: seljavalu on iseparanev haigus. Mistõttu - kuna me näeme, et inimese seljavalu ühel hetkel leeveneb, on peaaegu võimatu veenda ükskõik keda, sealhulgas ka mõningaid arste, et just üks või teine tegevus, sh rippumine, kompresside panek või enda kartuli ja mee seguga võidmine, seljavaludest ei päästnud. Aga teaduslikus mõttes on tegemist lihtsalt ajalise kokkulangevuse, mitte põhjusliku seosega.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. märts 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.