Maailmatasemel apteegiteenus Eestis - kas võimatu missioon?

Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige, proviisor Kristiina Sepp
Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige, proviisor Kristiina Sepp

Apteeker on tervishoiu väravavaht: inimesed sisenevad sageli tervishoidu ja pärast ravimi väljastamist ka väljuvad süsteemist läbi apteegi. Apteeker on inimeste jaoks kõige ligipääsetavam tervishoiutöötaja, kirjutab Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige, proviisor Kristiina Sepp.

Kutsega kaasneb vastutus inimese tervise eest - õige ravi, õigele inimesele, õiges annuses. Apteeker jagab nõuandeid patisentidele, kuidas oma haigussümptomitega iseseisvalt toime tulla. Seeläbi väheneb koormus nii perearstidel kui õdedel, aga ka haiglate erakorralise meditsiini osakondadel ja teistel tervishoiutöötajatel.

Samas ei ole Eestis apteekri potentsiaali veel täiel määral ära kasutatud. Need kompetentsid, mida nii proviisorid kui farmatseudid oma õpingute käigus omandavad, on väga laiapõhjalised ning ei piirdu ainult ravimialaste teadmistega. Apteekrite omandatud teadmised ja oskused on aga praegu alakasutatud, samas on nende roll ravimeeskonnas määrava tähtsusega.

Efektiivsem kaasatus

Mitmed uuringud näitavad, et apteekri kaasamine esmatasandi tervishoiusüsteemi parendab patsientide efektiivsemat ligipääsetavust tervishoiuteenustele ning tõstab elanikkonna elukvaliteeti ehk tervelt elatud aastate arvu.

Olukorras, kus tervise- ja sotsiaaleelarve on tervikuna pingeline ja samal ajal peavad poliitikakujundajad hoolitsema ka üldise konkurentsivõime pärast, mis ei luba tõsta oluliselt maksubaasi, tuleb reserve leida esmalt süsteemi siseste optimeerimiste ja ümberkorralduste näol.

Inglismaal on mitmed teenused viidud apteegi tasandile, sest apteegid tegutsevad kogukonna südames. Lisaks ravimite väljastamisele pakuvad apteegid ravimikasutamise hindamise teenust, lihtsamate tervisenäitajate määramist, vaktsineerimist. Hispaanias jällegi on apteegid leidnud väljundi erinevate ennetuskampaaniate läbiviimises, nt jämesoolevähi tuvastamine, HIV testimine, diabeediriski hindamine jne. Hollandis on apteegis kättesaadavad patsiendi terviseandmed, nt neerufunktsioon, geeniandmed, et tagada parim võimalik ravimialane nõustamine ning apteekril on andmeid, millele tuginedes saab veenduda, kas määratud ravim antud patsiendile üldse sobib, kas võib tekkida täiendavaid terviseriske jmt, mis on olulised ravimikasutamisel silmas pidada.

Ka Eesti tervishoiusüsteem vajab seega selgelt muutuseid. Elanikkonna vananemine, krooniliste haigete kasv, tervishoiutöötajate puudus ja piiratud ressursid on väljakutsed, millega tervishoiusüsteem toime peab tulema. Kõik see vajab juba praegu lahendamist. Juba Praxise 2013. aasta uuring jõudis selleni, et apteegiteenust on võimalik senisest paremini integreerida esmatasandi tervishoiusüsteemi. Samuti leidis uuring, et edukas integreerimine ja koostöö erinevate tervishoiutöötajate vahel võib suurendada tervishoiusüsteemi finantsilist jätkusuutlikkust ja kuluefektiivsust ning mõjuda positiivselt elanike tervisele, sealhulgas vähendada ravimi koos- ja kõrvaltoimetest tulenevaid tervisekahjusid ning suurendada elanikkonna terviseteadlikkust.

Patsiendile lähemale

Apteegi senisest tõhusam kaasatus esmatasandi tervishoidu on üks võimalus tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel. Miks see nii on? Ennekõike on apteek kõige paremini kättesaadav esmatasandi tervishoiuasutus, mis on avatud nädalavahetustel ja mõnes linnas ka ööpäevläbi. Apteeki minekuks ei ole vaja eraldi aega kokku leppida, samuti puudub visiiditasu. Apteeker näeb inimest rohkem kui ükski teine tervishoiutöötaja. Kroonilisi haigusi põdevad inimesed külastavad rohkem apteeki kui oma perearsti. Samas külastavad inimesed apteeki mitte ainult haigena, aga ka tervena - selleks, et terviseprobleeme ennetada. See on väärtus, mida teised riigid on hakanud hoogsalt ära kasutama, tuues nii mitmegi tervise ennetustegevuse apteegitasandile.

Nii on näiteks paljud riigid leidnud, et vähendamaks gripisurmade arvu, tüsistusi ja üldse grippi haigestumist, on vaja muuta gripi vastu vaktsineerimine inimestele kättesaadavamaks ning apteek on selleks ideaalne koht. Tulemused on vilja kandnud - vaktsineeritute hulk kogu elanikkonnas kasvab, aga huvitava nüansina ei toimu enamikes riikides kasv vaid apteekides vaktsineerijate arvelt vaid inimesed lasevad end vaktsineerida rohkem ka tervisekeskustes ja mujal, kus vaktsineerimisi läbi viiakse!

Ka Eestis viidi sügisel esmakordselt vaktsineerimisi läbi apteegis ja tulemused olid väga head - julgen öelda, et elanikkonna hoiak gripi vastu vaktsineerimise kohta muutus märgatavalt positiivsemaks ja teadlikkus selle vajalikkusest tõusis.

Sama loogiline on pakkuda apteegis teenuseid ka kroonilistele haigetele, kes apteeki tihti külastama peavad. Näiteks on paljudes riikides lisandunud apteekri ülesannete hulka krooniliste haigete ravimsoostumuse jälgimine. Kui inimene on saanud diagnoosi ning talle on määratud ravimid, siis kas ta mõistab, miks, millal ja kuidas neid tuleb võtta? Mitmed uuringud, eriti mis puudutavad farmatseutilise hoole teenuseid, kinnitavad, et patsiendi ravitulemused ja ravimsoostumus paraneb apteekrite kaasamisel, eriti hulgiravimikasutusega patsiendigruppides, kes on ennekõike eakad ja kroonilisi haigusi põdevad patsiendid. Me teame, et ravimikasutus on viimaste aastatega kasvanud, aga kas me reaalselt oleme astunud samme, et ravimikasutusega tegelema hakata? Ravimikasutusega seotud erinevad teenused toovad rohkem tervishoiule tagasi kui ükskõik milline uus ravim või raviviis meditsiinis. Kõige kallim ravi on valesti võetud ravim ning see on koht, kus apteekrid saavad suure töö ära teha.

Vaadates seda, milline kaalukas ja patsienti oluliselt enam abistav roll on paljudes Euroopa riikides antud apteekrile, tuleb Eestis ikka ja jälle ette olukordi, kus mõni inimene solvab apteekrit nimetades teda rohupoe müüjaks. Viis aastat ülikoolis õppinud proviisor ei ole müüja! See, et apteek asub sageli kaubanduskeskuses on suurim väärtus tervishoiule, see on võimalus tuua tervishoiusüsteem patsiendile lähemale. Kliiniliste kompetentside apteeki toomine on hädavajalik, et muuta tervishoiusüsteem jätkusuutlikumaks ja pakkuda ka tulevikus patsiendi ootustele ja vajadustele vastavat maailma tasemel apteegiteenust.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. märts 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.