Palusime lektoritel anda lühikese ülevaate, millest nad 3. detsembril toimuval Update konverentsil juttu plaanivad teha. Konverents toimub praegusele ajale kohaselt hübriidkonverentsina, kuhu on saada nii saali- kui ka veebipiletid ja kõik saali pileti ostjad saavad ka veebiülekande lingi.
Medicumi kardioloog Eduard Tsvetkov:
Jututeemaks tuleb kardioloogiline taastusravi. Tänapäeval kardiovaskulaarhaigused on endiselt surmapõhjustaja number üks maailmas. Eluiga pikeneb ja multimorbiidsete ja südamehaigustega inimeste arv kasvab. Kuidas parandada nende toimetulekut igapäevaeluga, tõsta elukvaliteeti, vähendada riske ja meditsiinisüsteemi kulusid?
Kliinikumi psühhiaater Eduard Maron:
Räägin sellest, kuidas digitaalsed lahendused aitavad paremini ja kiiremini vaimse tervise probleeme tuvastada ja ravi tulemust efektiivsemaks muuta.
Silmalaser silmaarst-kirurg Inger Heleen Viikna:
Oftalmoloogia on üks vanimaid meditsiini harusid. Vaatamata sellele, et tegemist on ajalooliselt vana erialaga, on ta aga tänapäeval üks uuenduslikumaid just ennekõike tehnilise arengu osas. Lisaks diagnostikavõimaluste laienemisele on avaldumas ka ravivõimalused varem teadaolevalt ravimatutele silmahaigustele. Kõigest sellest täpsemalt kuuleb juba ettekandes.
Regionaalhaigla endokrinoloog Mart Roosimaa:
Endokrinoloogia osas jätkub SGLT2 inhibiitorite võidukäik ja edusammud diabeeditehnoloogias.
Medicumi pulmonoloog Renata Melnikova:
Mida teha, kui ravimid ei aita? Arsti vastuvõtule pöörduvad tihti hingamisteede kroonilise haigusega patsiendid, kellele teeb põhiliselt muret see, et ravi ei ole enam efektiivne. Kuidas neid aidata saaks? Millele pöörata diferentsiaaldiagnostikas tähelepanu? Mida oleks mõistlikum raviskeemis muuta? Kas peaks kaaluma taastusravi? Kuidas treening inimest aidata saaks?
LTKH neuroloog Katrin Gross-Paju:
Juttu tuleb muutustest dementsuse käsitluses laiemalt ja ravist, migreenist ja sclerosis multiplexi kaasaegsest ravist. Kindlasti ka COVID-19 ja neuroloogiliste haiguste seostest.
Eesti Perearstide Seltsi president Le Vallikivi:
2020 on olnud esmatasandile erakordselt põnev aasta, mis on toonud kaasa väga palju murrangulisi uuendusi. Digilahendustest sai valmis ning integreeriti otse perearstide töölauale klliiniline otsustustugi, mis võimaldab perearstil ja -õel saada teaduspõhist individualiseeritud taustainfot iga patsiendi kohta reaalajas. E-konsultatsiooni erialade arv kasvas 6 võrra. Valmisid 5 uut esmatasandiga lähedalt seotud ravijuhendit, 7 uut ravijuhendit on veel töös. Panustatud sai mullu ja tunamullu valminud ravijuhendite juurutamisele tavapraktikasse. Lisaks laieneb sellel aastal väga suurelt Maailmapanga krooniliste haigete jälgimise projekt, mis panustab proaktiivsesse riskipatsientide jälgimisse. Kõik need muudatused aitavad kaasa Eesti perearstide kvaliteeditaseme tõstmisele. Seltsi jaoks on kvaliteetne arstiabi ülimalt oluline ning aasta-aastalt on suurenenud ka kvaliteetsete perearstikeskuste arv.
Regionaalhaigla onkoloog Kadri Putnik:
Viimase kümne aastaga on vähiravi teinud olulise sammu paremate ravitulemuste poole – haiguse diagnostika on muutunud oluliselt täpsemaks, ravi üha personaliseeritumaks. Ettekandes tehakse lühike ülevaade uuematest kasvajavastastest ravimeetoditest ja tulevikusuundadest.
Kliinikumi naistekliiniku juhataja professor Helle Karro:
Arvesse võttes COVID-19 pandeemiat kogu maailmas, tuleb juttu COVID-19 mõjust naiste seksuaal- ja reprodutiivtervisele ning -teenustele.