Reumaatiline haigus ja kaasuvad haigused

Reumaatiline haigus, eriti kui see on aktiivses faasis, võib soodustada teatud kaasuvate haiguste väljakujunemist. Milliseid täpselt ja kuidas tüsistusi ennetada, tutvustab Eesti Reumatoloogia Seltsi president, Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloog Sandra Meisalu.

Reumatoloog Sandra Meisalu

Foto: Erakogu

Doktor Sandra Meisalu teeb ettekande ka 11. mail reumafoorumil pealkirjaga "Terviklik patsient", mis toimub Tallinnas TalTech Mectory konverentsikeskuses ja Worksupi keskkonnas veebis.

Konverentsi pealkiri “Terviklik patsient” viitab sellele, et ravides üht haigust, eriti kui see on krooniline, ei tohi tähelepanuta jätta teisi haigusi. Millistest kaasuvatest haigustest ennekõike rääkida tuleb?

Reumaatilise haiguse olemasolu, haiguse kõrge aktiivsus ja erinevad ravimid, mida me kasutame reumaatiliste haiguste ravis, võivad tõsta südameveresoonkonna haiguste riski, soodustada neerukahjustuse teket, mõjutada luude ainevahetust, põhjustada veresuhkruväärtuste tõusu.

Millised reumaatilise haiguse diagnoosid ennustavad rohkem kaasuva haiguse lisandumist?

Kõikide krooniliste põletikuliste liigeshaiguste ja süsteemsete sidekoehaiguste puhul tuleb arvestada kaasuvate haiguste olemasoluga.

Kas on mõni diagnoos, mis enamasti piirdubki just selle ühe haigusega ja miks see nii on?

Mõnel inimesel tõesti võibki olla ainult reumaatiline haigus, nagu mõnel inimesel võib esineda ainult krooniline astma. Kaasuva ehk teise haiguse lisandumine võib olla täiesti sõltumatu reumaatilisest haigusest, aga seotud hoopis muu riskifaktoriga nagu ülekaal ja hüpertensioon või diabeet.

Kui palju raskem on selliste kaasuvate haiguste ravi inimestel, kellel on juba üks krooniline põhihaigus?

Kui me räägime, et krooniline põhihaigus on reumaatiline haigus, siis võib kaasuvate haiguste ravi olla keerulisem. Aktiivne reumaatiline haigus võib ise põhjustada näiteks vererõhuväärtuste tõusu või neerufunktsiooni langust. Teise näitena võib reumaatilise haiguse raviks kasutatav glükokortikosteroid tõsta vererõhuväärtusi või veresuhkruväärtusi. Seega tuleb kaasuvate haiguste ravimisel, arvestada erinevaid haigusest ja selle ravist tulenevaid asepkte ning vajadusel korrigeerida ka seni piisavaks osutunud ravi.

Kas on ka vastupidi, et reumaatiline haigus lööb välja mõne eelneva kroonilise haiguse foonil – milliseid diagnoose saaks esile tuua?

Reumaatiline haigus on iseseisev haigus ja on tingitud immuunsüsteemi kõrvalekaldest. Mõnikord on neeruhaiguse põhjuseks süsteemne sidekoehaigus või näiteks esinenud lihaskaebuste põhjuseks reumaatiline lihaste põletik, aga seda ei juhtu tihti, sest reumaatilised haigused on harvad haigused. Samas võivad reumaatilised haigused olla mitmekülgse kliinilise leiuga, mistõttu on kohati neid raske ka tuvastada.

Mida teha, et märgata tüsistusi või kaasuvaid haigusi varem?

Tuleb arvestada erinevate tüsistuste ja kaasuvate haiguste riskidega ja patsiente nende osas jälgida, näiteks mõõta vererõhku, hinnata kolesteroolinäitajaid, neerufunktsiooni, luutihedust jne ning vastavate kõrvalekallete esinemisel nendele tähelepanu pöörata.

Kui diabeetikule antakse tugev soovitus külastada kord aastas silmaarsti, nende jalgu uuritakse, neerufunktsiooni kontrollitakse: siis milliseid suuniseid antakse reumaatilise haiguse põdeja perearstile?

Me kindlasti määrame reumaatiliste haiguste põdejatel teatud aja tagant vereanalüüse haiguse aktiivsuse ning ravi ohutuse jälgimiseks, samuti ootame, et patsienti jälgitakse perearsti poolt nagu teisigi patsiente nende kardiovaskulaarriski, vererõhu-, veresuhkrunäitajate osas.

Konverentsi kavaga tutvuda ja piletid osta saab SIIT.