Aprillis vastuvõetud määrus tagab patsientidele kontrolli oma andmete üle

Euroopa Parlamendis aprillis vastuvõetud Euroopa terviseandmeruumi määruse eesmärgiks on tagada muu hulgas patsientidele kontroll oma andmete üle ja määratleda täpsemalt terviseinfosüsteemide arendajate kohustused.

Foto: Shutterstock

Lisaks on ühtse Euroopa terviseandmeruumi (EHDS) määruse eesmärgiks luua uued võimalused turvaliseks teiseseks andmekasutuseks ja võimestada veelgi laialdasemalt piiriülest digiretseptide ja terviseandmete vahetust.

Praegu on Euroopa Liidu riikidel asutusel erinevatel põhimõttetel ning standarditel toimivad tervisinfosüsteemid ja e-tervise lahendused.

Erisuste tõttu ei ole paljud neist koostalitlusvõimelised, see omakorda ei võimalda andmeid vahetada, ravikvaliteeti parandada ega pruugi tagada ka patsiendile võimalust omada kontrolli oma andmete üle. Uus määrus loob ühtsed põhimõtted, et tagada sarnased võimalused ja õigused patsientidele, esitab ülesed nõuded terviseinfosüsteemide loojatele ning reguleerib ühtsel viisil terviseandmete kasutuse teaduseks ja innovatsiooniks.

Sotsiaalministeeriumi innovatsiooni asekantsleri Nele Labi sõnul vastab terviseandmeruumi määrus paljuski juba praegu Eestis arendatud lahendustele alates patsiendi võimalusest kontrollida juurdepääsu oma terviseandmetele ja jälgida andmete päringuid logiraamatust, lõpetades erinevate tervise infosüsteemide koostalitusega.

“Eesti riiklike e-tervise lahenduste jaoks ei too määrus kaasa olulisi muudatusi, ent kehtestades samalaadsed põhimõtted kõikjal Euroopas, paranevad meie inimeste ravivõimalused ja -kvaliteet Euroopas reisides, õppides, elades. Eesti vahetab patsiendi soovil juba täna terviseandmeid või digiretsepte 11 riigiga, aga rohkem me ei saa ise ära teha, sest teised riigid ei ole veel selleks valmis,“ rääkis Labi.

“Määruse üheks eesmärgiks on terviseandmete vahetamine kõigi Euroopa Liidu riikide vahel. See tähendab, et tulevikus saame oma retsepti välja osta mistahes Euroopa Liidu riigis ning seal haigestudes saame soovi korral kohalikule arstile teha nähtavaks oma senise haigusloo,” selgitas Labi.

Loe lisaks

Eestlaste terviseandmed muutuvad Euroopa arstidele kättesaadavaks ja vastupidi

Labi sõnul on olulisel kohal tulevikuarengutes ka jätkuv tervisandmete kvaliteedi parandamine ning isikustamata andmete turvaline kättesaadavaks tegemine teadus- ja arendustööks läbi turvaliste andmetöötluskeskkondade. See omakorda kiirendab uute patsiendikesksete lahenduste loomist. Sedagi suunda toetab tervise andmeruumi määrus, koos erinevate Euroopa Liidu rahastusprogrammidega, millest Eesti saab osa võtta.

Loe lisaks

Kas andmekaitseõigus võib viia Eesti tervishoiusüsteemi kokku kukkumiseni?

Määrus jõustub peale uue Euroopa Parlamendi koosseisu hääletust ning Euroopa Liidu Teatmikus avaldamist sellel aasta sügisel.

Määruse tekst on kättesaadav siit ning lisainfot piiriülese digiretsepti ning patsiendi koondandmete vahetuse kohta leiab siit.