LÜHIUUDISEID

Tallinna perearstidele 7-5 miljonit krooni

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet alustas perearstidele 7-5 miljoni krooni tegevustoetuse väljamaksmist- teatas Tallinna linnavalitsus BNSi vahendusel aprilli keskel.<br /> Möödunud aastal maksis Tallinna linn oma perearstidele 5 miljonit krooni tegevustoetust.<br /> “Sooviksin- et perearstidele jagatavad rahasummad kuluksid muidugi eelkõige meditsiinitarvikute ostuks-” lausus abilinnapea Diana Ingerainen. “Samas on üürid kahjuks täna nii kõrged- et suur osa toetusest kulub paratamatult siiski vaid rendikulude katteks.”<br /> Iga perearst saab toetust 27 000 krooni ringis- kokku on Tallinnas täna 245 perearsti- kes teenindavad 448 592 patsienti.<br /> Möödunud aastal kasutas 66% Tallinna perearstidest tegevustoetust oma tegevuskoha ruumide kasutuskulude eest tasumiseks- 16% perearstidest uuendas tarkvara- sealhulgas osteti 18 uut arvutit. Veel kulutati linnalt saadud raha võrdselt 6% kabineti sisutusele ja meditsiiniseadmete soetamiseks ning ruumide remondiks- teatas Tallinna linnavalitsuse toimetaja Maarja-Liis Arujärv BNSi vahendusel.

 

<strong>Sotsiaalministri abi kohal asus tööle Aleksander Korolkov</strong>

Sotsiaalminister Jaak Aabi abina alustas eelmisest nädalast tööd Aleksander Korolkov- kes seni töötas Lasnamäe linnaosa valitsuse juhataja asetäitjana.<br /> Sotsiaalministeeriumi pressiteates vahendatakse minister Jaak Aabi sõnu - tema hinnangul on Korolkov hakkaja ja võimekas noor mees- kellest minister loodab endale suurt abi.<br /> 24. aprillil 27. sünnipäeva tähistanud Korolkov on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaaltöö erialal ning täiendanud ennast Euroopa Liidu ja rahvatervise alal. Ta kuulub Keskerakonda 1997. aastast.

 

<strong>Saadikurühm uurib taas vanglate keskhaigla asja</strong>

Riigikogu Viljandimaa saadikuühendus valis purjutamisskandaali pärast parlamendist lahkunud Peep Aru asemele esimeheks rahvaliitlase Jaak Alliku.<br /> Allik ütles ajalehele Sakala- et esimese asjana loodab saadikurühm jõuda selgusele- mida arvavad äsja ametisse saanud justiitsminister ja sotsiaalminister vanglate keskhaigla ehitamisest- vahendas BNS.<br /> Riigikogu liikmed pole seni kaotanud lootust- et lähematel aastatel kerkib Viljandi külje alla riikliku tähtsusega vanglahaigla ning hiljem ka regionaalne kinnipidamisasutus- mis võimaldab noortevangla südalinnast välja kolida- kirjutas Sakala.

 

<strong>Eksminister Pomerants juhib Res Publica fraktsiooni riigikogus</strong>

Riigikogu Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni uueks esimeheks valiti 18. aprillil Siim-Valmar Kiisleri asemele endine sotsiaalminister Marko Pomerants. Samal päeval registreeris muudatuse ka riigikogu juhatus. Mõni päev varem oli juhatus kinnitanud Marko Pomerantsi riigikogu alatise sotsiaalkomisjoni liikmeks.<br /> Pomerantsi toetasid fraktsiooni esimehe salajasel hääletusel kõik 25 kohal viibinud fraktsiooni liiget- teatas BNS. Valimisel seati kandidaatidena üles ka Ela Tomson ning Taavi Veskimägi- kes aga taandasid oma kandidatuuri.<br /> Pomerantsi sõnul on erakonna opositsioonis olles fraktsiooni tööl eriti suur tähtsus. “Kuna oleme opositsioonis- siis fraktsioon peab võtma erakonna poliitikas juhtrolli-” sõnas ta erakonna meediajuhi vahendusel. Fraktsiooni esimees lisas- et peab õigeks vastutustundlikku ja üksmeelset opositsiooni. “Res Publica fraktsiooni esimehena on üks mu eesmärke kindlasti opositsiooni konsolideerimine-” ütles Pomerants.<br /> Praegu ka erakonna volikogu esimehe ülesandeid täitev Pomerants märkis- et peab õigeks rollide lahusust. Järgmine Res Publica volikogu koosolek toimub 7. mail.<br /> Siim-Valmar Kiisleri volitused riigikogus lõppesid BNSi teatel 14. aprillil seoses valitsusest lahkunud Pomerantsi naasmisega riigikokku.<br /> Res Publica fraktsiooni aseesimeestena jätkavad Andres Jalak ja Indrek Raudne.

 

<strong>Allergiat ravivaid arste on Eestis vähe</strong>

Kuigi järjest rohkem inimesi kannatab Eestis allergia käes- võib seda ravivatest spetsialistidest peagi puudus tulla- sest 1996. aastal lõpetas riik allergoloogide koolitamise- vahendas BNS Eesti Päevalehte.<br /> Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Ivi Normeti kinnitusel osutavad allergoloogi teenuseid teised arstid- kes õpivad residentuuris lisaks põhierialale individuaalse õppekava alusel ka allergiliste haiguste raviks vajalikke teadmisi ja oskusi.<br /> Normeti sõnul pole Eesti suuruses riigis nii kitsast spetsialiseerumist vaja. “Allergoloogia erialale lähedased erialad on pediaatria- kus on alaerialaks laste allergoloogia-” lisas Normet. “Kopsuarstid ravivad hingamisteede allergilisi haigusi- nahaarstid allergilisi nahahaigusi ning sisehaiguste arstid kõiki täiskasvanute allergilisi haigusi.”<br /> Eesti Allergialiidu juhataja Maie Jürissoni sõnul ei ole kindlust- et põhieriala kõrval kuulatud allergoloogia loengud tagaks arstidele sellekohased teadmised. “Näiteks allergilist nohu ja pollinoosi põdevad haiged kaovad lihtsalt perearstide vahel ära ega leia adekvaatset abi-” ütles Jürisson ajalehele.<br /> Tema hinnangul raskendab allergoloogide vähesus inimestel õigel ajal spetsialisti juurde pääsemist ning paljud alustavad seetõttu ravi liiga hilja.

 

<strong>Kuressaare sanatooriumil tõusis kasum</strong>

ASi Kuressaare Sanatoorium eelmise aasta realiseerimise netokäive kasvas 86-9 miljoni kroonini- aasta varem moodustas käive 77-8 miljonit krooni- edastas Äripäev Online.<br /> Ettevõtte kasum majandustegevusest ulatus mullu 7-1 miljoni kroonini. 2003. aastal oli kasumiks 4-5 miljonit krooni.<br /> Käesoleval aastal prognoosib Kuressaare Sanatoorium netokäibeks 100 miljonit ning kasumiks 14-8 miljonit krooni.

 

<strong>Dr. Alban annab Eestis narkovastase kontserdi</strong>

Tuntud popmuusik Dr. Alban annab mai alguses Tallinna ööklubis Venus narkovastase kontserdi “No Coke!”- vahendas BNS.<br /> Ööklubi esindaja teatel annab Dr. Alban kontserdi- millel kõlavad positiivse eluhoiakuga ja armastusest rääkivad laulud läbi aegade. Albani lugudest tuntumad on “It’s my life”- “Sing hallelujah”- “Look who’s talking”- “Papaya coconut”- “Hello Africa”- “Let the beat go on” ja “No coke”.<br /> 1990. aastate alguses lauljana tuntuks saanud endise hambaarsti albumeid ja singleid on maailmas müüdud üle 11 miljoni.<br /> Kontsert on kavas 6. mail ning seda pääseb kuulama 500 inimest.

 

<strong>Patsient valib hambaravi hinna</strong>

Hollandis ja Taanis maksab riik hambaravikulusid ainult neile täiskasvanutele- kes lapse- ja noorukieas on lasknud endal riigi kulul korrapäraselt hambaid ravida- võrdles tervishoiuametis töötav Peeter Mardna Euroopa süsteeme Eestiga.<br /> Saksamaal tuleb täiskasva-nul maksta täielikult oma hambaravi eest siis- kui ta pole käinud iga-aastasel kohustuslikul ülevaatusel hambaarsti juures. “Riik loob tingimused ja inimene kasutab neid-” ütles Mardna Euroopa riikide eeskuju kohta.<br /> Eestis tasub haigekassa täiskasvanute hambaravi 150 krooni aastas sõltumata<br /> sellest- kui tihti patsient hambaarsti külastab.

 

<strong>Pärnu kesklinna lisandub seitsmes apteek</strong>

Pärnu kesklinnas Rüütli tänaval avab lähemal ajal uksed uus apteek- mis asub teise rohupoe vastas ja millega koos on nüüd Pärnu kesklinnas seitse apteeki- vahendas<br /> uudist BNS.<br /> Uus apteek hakkab tegutsema Rüütli 30 endistes Pärnu keskraamatukogu ruumides- Pärnu linnavalitsus väljastas vastava ehitusloa ruumid ostnud osaühingule Yliopiston Apteekki.<br /> Raamatukoguhoone remonditakse ravimimüügi tarbeks põhjalikult. Klientidele hakkab sissepääs uue apteegi 174-ruutmeetrisesse müügisaali olema Rüütli tänaval hoone parempoolse nurga juures- kuhu selleks rajatakse uus uks.<br /> Suurema osa esimesest korrusest võtabki enese alla müügisaal- mille taha jäävad bürooruumid. Abiruumid ja personali puhkeruumid on projekteeritud hoone keldrikorrusele- hoone katusekorrust renoveerimisprojekt esialgu ei puuduta.<br /> Yliopiston Apteekki on Soome suurim apteegikett- millele kuulub 17 apteeki ja mille käes on umbes kümnendik sealsest ravimiturust. Eestisse tuli kett aasta tagasi Ülikooli Apteegi nime all- praeguseks on avatud apteegid Tallinnas- Viljandis ja Mustlas. Pärnus kavatseb Ülikooli Apteek uksed avada lähema kuu aja jooksul.

 

<strong>Ajakirjanik tõi odavat analgiini</strong>

Moskvas maksab kümme analgiinitabletti 3 rubla ja 50 kopikat ehk 1-75 krooni- kirjutab Pärnu Postimehes ajakirjanik Kalev Vilgats.<br /> Pärnus maksab 20 analgiinitabletti 29 krooni. Üks analgiinitablett Moskva Leningradi vaksali apteegis maksab seega 17-5 senti- Eestis Pärnu apteegis 1-45 krooni ehk kaheksa korda rohkem.<br /> “Teatud ravimifirmade ja arstimite importööride monopoliseisund Eesti ravimiturul on ajanud hinnad põhjendamata kõrgeks-” kirjutab Vilgats Pärnu Postimehes.

 

<strong>Grindeks teenis mullu rekordilise kasumi</strong>

Läti farmaatsiakontsern Grindeks teenis möödunud aastal 24-7 miljoni latise (555-3 miljoni kroonise) käibe juures 3-48 miljonit latti (78-2 miljonit krooni) kasumit ehk 82 protsenti rohkem kui aasta varem- teatas BNS. Ettevõtte käive on aastaga kasvanud 32 protsenti.<br /> Grindeksi toodangu müük Lätis kasvas aastaga 11-3 protsenti; müük Leedus kasvas 29-6 protsenti ja Eestis 65-4 protsenti. Kontserni toodangu eksport moodustas mullu 22-3 miljonit latti (501-4 miljonit krooni)- olles aastaga kasvanud 37-7 protsenti.

 

<strong>Farmaatsiatehase kasum kadus</strong>

Tallinna Farmaatsiatehas teenis tänavu esimeses kvartalis 711 000 krooni puhaskasumit- mida on üle seitsme korra vähem kui mullu samal ajal- vahendas BNS. Ettevõtte äritulud vähenesid tänavu esimeses kvartalis ligi 28 protsenti ehk 5-427 miljoni krooni võrra- teatas farmaatsiatehas möödunud neljapäeval börsile.<br /> Tänavu esimese kolme kuuga realiseeris farmaatsiatehas toodangut 14-165 miljoni krooni eest ehk ligi 11-4 miljoni krooni võrra vähem kui mullu samal ajal.<br /> Farmaatsiatehase ärikasum vähenes 2005. aasta kolme kuuga võrrelduna eelmise aasta esimese kolme kuuga 4-289 miljoni krooni ehk 85-3 protsendi võrra.<br /> Kui 2004. aasta esimese kvartali ärikasum oli pisut üle viie miljoni krooni- siis tänavu oli ärikasum vaid 738 000 krooni. Puhaskasum aktsia kohta oli tänavu esimeses kvartalis 57 senti võrrelduna ligi nelja krooniga mullu samal ajal.<br /> 31. märtsi seisuga oli ettevõtte bilansimaht 62-047 miljonit krooni. Farmaatsiatehase enamusaktsiad kuuluvad Läti ravimifirmale Grideks.

 

<strong>Täiendav ravimihüvitis</strong>

Haigekassa on tänavu esimeses kvartalis maksnud täiendavat ravimihüvitist 179 inimesele kokku 488 928 krooni ulatuses- vahendas BNS. Hüvitist makstakse inimestele- kes kulutavad aastas retseptiravimitele üle 6000 krooni. Täiendav ravimihüvitis aitab kompenseerida kulutusi- kui raviskeemides on väga kallid ravimid- kui inimene põeb kroonilisi haigusi ja peab seetõttu kasutama ravimeid pika aja jooksul või kui tuleb võtta mitut ravimit korraga. Maksimaalselt võib üks inimene saada lisahüvitist aastas 9500 krooni. Hüvitist makstakse igas kvartalis.<br /> Eelmisel aastal maksti BNSi teatel hüvitist 707 inimesele ligi kolme miljoni krooni ulatuses. Üle-eelmisel aastal sai täiendavat hüvitist 531 inimest kokku enam kui kahe miljoni krooni eest.

 

<b>AKE in­hi­bii­to­ri­te ja ARB­de­ga näib vä­he­ne­vat ka dia­bee­di­risk</b>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

25. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.