Inglise patsient. Inglise perearst.

Pool aastat Inglismaal praktiseerinud Eero Merilind räägib, kuidas asjad on.

Kui perearstid Kristel ja Eero Merilind oma kahe lapsega 25. mail Eestimaalt lahkusid- siis teadsid nad vaid üldjoontes- missugune on neid Inglismaal ees ootav töö. Poole aastaga on lisandunud arusaamist- kui palju meie ja võõras süsteem erinevad.

Järgnevalt jutustab Eero Merilind- millega sa pead arvestama- kui lähed Inglismaale perearstiks- et teenida 1-5 miljonit krooni aastapalka.

<strong>Vabad töökohad - kehvad töökohad<br /></strong>Vähemalt meie patsiendid on oluliselt raskemad kui Eestis. Kui tuled Inglismaale- siis pead arvestama- et see töökoht oleks ilmselt täidetud- kui piirkond ja nimistu oleksid head.

Meie piirkonnas on suurim arv Inglismaa noorimaid esmasünnitajaid- kahekümneaastane nelja lapse ema pole haruldus. Imikute rinnaga toitmine on praktiliselt tundmatu. Kuuskümmend protsenti minu nimistu inimestest suitsetab. Palju on dementseid ning krooniliste haigustega inimesi. Vanurite osakaal on ligi 60%.

Inglismaal kohtasime meie jaoks arusaamatut põhimõtet <em>don’t investigate- just treat</em> ehk ära uuri- vaid ravi. Kui patsient kaebab valu- kirjutatakse kohe valuvaigisteid- uurimata- mis võiks olla valu põhjuseks. Kui valu ei kao- siis tuleb järgmine kangem valuvaigisti kuni morfiinini välja. Kui patsient ikka veel kaebab- alustatakse uuringutega. Kui  ilmnevad ravimi kõrvaltoimed - näiteks morfiin paneb kõhu kinni -- siis järgmine arst kirjutab kõhulahtisteid. Kõrvaltoimete ilmnemisel tegeldaksegi kõrvaltoimete likvideerimisega. Keegi ei süvene põhjusesse.

Koduvisiite- sealhulgas põhjendamatuid- on palju. Kui koduõde või hooldaja ei suuda vanurit motiveerida näiteks laktuloosi võtma- kutsutakse koju perearst- kes peaks vanurile selgeks tegema kõhulahtisti võtmise olulisust.

Kuna kõik ravimid on patsiendile tasuta- siis pole koduvisiidil haruldane näha kahte suurt karpi ravimeid- milles inimene enam ammu ei orienteeru.

Ravimitega hoitakse tervist kunstlikult korras ja eluiga kõrge. Näiteks kõrget kolesterooli minu patsientidel praktiliselt ei esine. Kolesterool 5-3 on juba rahvuslik katastroof ning sellise kolesterooliga patsient kutsutakse viivitamatult arsti vastuvõtule.

<strong>10 minutit patsiendile<br /></strong>Patsiendile on võimalik kulutada 10 minutit. Selle ajaga ei jõua mõni end isegi korralikult kabinetis sisse seada.

Mõni patsient väidab- et olen esimene arst- kes nendega üldse räägib. Jääme pisut pikemaks vestlema... ja olengi oma konveiergraafikuga ajast maas. Patsiendid on ka harjunud- et järgmise visiidi ajal võib olla hoopis uus arst ja sügavat suhet ei saagi tekkida.

Samas on perearst patsiendi jaoks kõige kättesaadavam abi- sest haiglasse paigutamist riik ei soosi. Tihti peaks minu koduvisiit olema tegelikult kiirabi ülesanne. Meie keskus kureerib ka kohaliku haigla perearsti voodeid ning kolme erinevat vanadekodu- kahte dementsete inimeste hooldekodu ning ühte multipuuetega inimeste hooldekodu.

Nimistu suurus on mul praegu natuke alla 1600- kuid peagi tuleb meil pärast nimistute liitmist kahe ja poole koha peale 5200 patsienti. Siis hakkab alles nalja saama.

<strong>Ajast ja arust bürokraatia<br /></strong>Nõmme perarstikeskusest- mille hiljuti rajasime- erineb minu Sheernessi praksis nagu öö päevast. Varustus on vana- ümbrus räpane. Seinad ja põrandad on võidunud- laest kukub krohvi.

Kusagil kabinetis on meil veel must-valge monitoriga DOS-il töötav arvuti. Eks kusagil on kindlasti ka kenasid kabinette- kuid sellist nagu meil Sheernessis-  ei kohta Eestis vist enam kusagil. Kuid eks me arvestasime sellega. Meie läheduses peetakse arstipraksist ka ehitussoojakus.

Märksa harjumatum on töökultuur. Kui Eestis on perearst ettevõtja- siis siin palgatööline- kellelt ei oodata initsiatiivi.

Proovisime Kristeliga algul teha mõnda muudatust. Näiteks seda- et diabeetikul oleksid kõik analüüsid enne tehtud- kui ta arsti juurde tuleb. Vastus oli eitav- kuna selline muudatus nõuaks õdede töö ümberkorraldamist. See oleks liiga keeruline.

Kui soovisime kabinetti tavalist lauaskannerit- siis selle hankimiseks pidime pöörduma oma mänedžeri poole- see omakorda kuhugi mujale- et see taotlus- kui see üldse põhjendatud on- võetaks järgmise perioodi eelarveplaani. Eestis oleks läinud üle tänava ja ära ostnud. Inglismaal loobusime skannerist.

Me ei tee enam ettepanekuid. Sest eks tundmatu süsteem tekitab ka stressi. Sa pead ikka väga hästi teadma- kuidas näiteks paberimajandusega hakkama saada. Eriarstile suunamine käib nii- et dikteerin sekretärile saatekirja diktofonile. Perearstikeskuse sekretär kirjutab selle maha ja saadab arsti sekretärile- kellel on minu arusaamist mööda küllalt suur võim. Kui sekretär edastab kirja arstile- siis saavutatakse kokkulepe ja saadetakse patsiendile kirjalik teade- kunas arsti juurde pääseb.

Mul on saatekirja kirjutamiseks 24 erinevat blanketti. Kui täidan midagi valesti- siis tuleb keeldumine ja pean saatekirja uuesti tegema. Arsti juurde saamise tsükkel võib pikeneda veel kaks-kolm kuud. Mõttetut tööd on palju- sest inglane eelistab tehnika soetamise asemel hoida inimest- kes liigutab ühte paberit teise kohta.

Samas on oht ka tõsiselt eksida. Kui me ei tea- mida teha või kuidas olukorda lahendada- siis jätame otsustamata- sest vanemad kolleegid on mattunud oma töösse ning nõu küsida ei ole kelleltki.

Üritasime leida iga päev viis minutit pakiliste küsimuste lahendamiseks- kuid see ettepanek ei leidnud toetust. Nüüd kogume küsimused kokku ja saame neid lahendada kord nädalas toimuval praksise koosolekul.

Ka enamus vaba aja veetmise üritusi peavad sul olema paar-kolm kuud ette planeeritud. Sellist asja pole- et tekib lastega soov ujulasse minna ja siis lähedki: asi peab olema väga aegsasti planeeritud- et üldse kohta saada. Või et tekib soov õhtul restorani minna ja lähedki? Kui laud pole broneeritud- siis sisse ei saa.

<strong>Kõige parem on... Eestis!<br /></strong>Ma olin Eestis digitaalse terviseloo projekti suhtes skeptiline. Nüüd arvan- et see tehakse just Eestis esimesena ära. Inglismaal ei saa sellist asja lähema saja aasta jooksul juhtuda. Inglise perearstiprogramm on näiteks Medisofti perearstiprogrammist oma kolmkümmend aastat maas.

Eestis on ka kogu kriitikat arvestades ikka väga hea tervishoiusüsteem. Eestis on hea töötada.<br /> Kindlasti tuleme Eestisse tagasi- sest Inglismaa tervishoiusüsteem ei ole minu arvates küll see- kuhu peaksime liikuma.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.