Uuringust selgus, et enamik patsiente pöördub EMO-sse ise

Peremeditsiini õppetoolis toimus 28. mail
residentide ja juhendajate kevadine teaduskonverents, millest andis med24.eele
ülevaate Ruth Kalda peremeditsiini õppetoolist.

Mis iseloomustas peremeditsiini teadusteemasid sel aastal?
Konverentsi teadusteemad olid seotud perearsti igapäevatööga. Uuritakse, kuidas ravime teatud haigusi, kas haiguste ravi ja diagnostika vastavad kehtestatud ravijuhenditele (näidetena sinusiidi, otiidi ja uroinfektsioonide diagnostikast ja ravist perearstipraksises). Samuti valitakse tihtipeale teemad, mida tahetakse süvendatult uurida seetõttu, et ollakse selle probleemiga olnud silmitsi paljude patsientide puhul (näiteks "Peavalu käsitlus perearstipraksises", "Vaktsineerimisest keeldumise põhjused") või et teema on lihtsalt aktuaalne ja paljuräägitud (näiteks "Ambulatoorne patsient erakorralise meditsiini osakonnas", "Perearstikeskuses väljastatavad dokumendid, nende hulk ja täitmiseks kulunud aeg").

Mis olid kõige põnevad ettekanded?
Kõige huvitavam oli erakorralise meditsiini osakonda sattunud patsientide teema. On ju laialt levinud arvamus, et erakorralise meditsiini osakonnad on ummistatud n.ö. perearsti patsientidest. Tegelikult tuleb nii välja, et suur enamik patsientidest pöördub sinna ise, perearsti poolt on saadetud umbes 15-16% patsientidest, kes EMO-sse on pöördunud. Need, kes sinna ise pöörduvad, ei ole oma perearsti poole valdavalt üldse kordagi pöördunud, kuigi haigus on vahel kestnud ikka mitmeid päevi, ka nädalaid. Perearst saab aidata ikka vaid neid patsiente, kes tema juurde pöörduvad. Kusjuures, tegemist ei ole usaldamatuse küsimusega - vaid umbes 4% ütles, et ta tuleb erakorralise meditsiini osakonda seepärast, et oma perearsti ei usalda.
Samuti olid auhinda väärt peavalu käsitlenud uurimus. Selle uurimuse väärtuseks oli peavalu päeviku kasutamine patsientidel, misläbi väga paljud kuulajad said infot ühe praktilise abivahendi rakendamise võimalustest ning vajalikkusest. Lisaks oli väga hea ja teistmoodi lähenemisega töö vaktsineerimisest keeldumiste põhjuste uurimisest. Tegemist oli n.ö. kvalitatiivse uurimusega, kus lapsevanemaid küsitleti ning nende vastused toodi ära ehedal kujul, nii nagu neid öeldud oli.
Auhindasime ka tööd, kus sekundi täpsusega registreeriti kogu aeg, mis ühes perearstikeskuses kulub päeva, tunni ja vastuvõtu jooksul erinevate paberite/dokumentide täitmiseks. Selgus, et see paberitöö maht polegi nii suur kui oleme harjunud kuulma/arvama.
Viimasel Kliinikumi konverentsil kostus saalist, et eelmisel aastal siirdus 50% peremeditsiini residentuuri lõpetajaist välismaale tööle.

Mis seis on täna?
Ei oska kommenteerida, kust selline arv on tulnud. Viimaste andmete kohaselt töötab Eesti perearstidest välismaal 11 arsti, mida ei ole just väga palju. Meil on küll nii, et osa peremeditsiini residentuurist on võimalik teha välismaal, mis on iseenesest hästi positiivne. Mitmed, kes on residentuuri välismaal teinud, on Eestisse tagasi tööle tulnud. On arste, kes töötavad osaliselt Soomes, osaliselt Eestis. Ütleksin, et välismaale lahkumine ei ole praegu suureks probleemiks.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.