Kokkuhoiumeetmete tulemusena oli eelarve tasakaalus, käibevahendite nappuse leevendamiseks kasutati pidevalt arvelduslaenu (limiidiga 810 000 kr). Majandusaasta tulemiks saavutati kasum 1,6 mln krooni - kasum võrreldes 2009. aastal kasvas. "Finantssuhtarvud näitavad, et keerukas majandussituatsioonis on haigla maksevõime ja tegevustulemuse suhtarvud muutunud positiivses suunas. Eeltoodut arvestades hindab juhatus haigla tööd raviteenuste osutamisel ja kulude kokkuhoiul efektiivseks," teatab aruanne. Käive oli 49 mln krooni.
Aruanne jätkab: 2010 aastaks püstitatud eesmärkide täitmisel oli aluseks üldisest majanduslangusest tingitud kokkuhoiu poliitika. Lähtusime vajadusest tõsta haigla finantsmajanduslikku võimekust, tagamaks omafinantseeringut põhiosas 2011 aastal käivituvale renoveerimisele Euroopa Regionaalarengu Fondi struktuuritoetuse meetme “Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine”raames. Püstitatud eesmärkidest saavutasime kardioloogile vastuvõtu mahtu tõusu, ambulatoorse taastusravi mahtude tõsu, läksime täielikult üle digitaalsele haigusloole, jätkasime tööd tuleohutusnõuete paremaks täitmiseks( nelja tuletõkkeukse paigaldus, tuletõrje veevõtupüstikute uuendamine jne.). Kaasajastasime vastavalt käidujuhi juhistele haigla elektrisüsteemi ja vahetasime veevarustussüsteemi põhitrassi ca 40 jm. Hooldusravi voodikohtade renoveerimise uue etapi käigus (Meede “Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine”) jõudsime eelprojekti valmimiseni.