Kristel Amjärv: koolides oleks enam vaja meditsiinipersonali ja psühholooge

Tallinna MUPAKi juht Kristel Amjärv.
Tallinna MUPAKi juht Kristel Amjärv.

Tallinna munitsipaalperearstikeskuse juht ja arst Kristel Amjärv möönab, et riigikontrolli värske auditi tulemused on talle kui õppinud lastearstile ja perearstikeskuses igapäevaselt lastega tegelevale arstile üllatavad.

Eesti taasiseseisvunud vabariik on veerandsajandit vana. Tulime 90ndate algul ühiskonnast, mil pidime tegema nii riigina kui kõigis süsteemides täieliku kannapöörde, et liikuda euroopaliku süsteemi poole.

On muutunud pediaatria teenuse ja peremeditsiini teenuse pakkumine. Tegelikult arvan, et tänu meie arstide ennastsalgavusele on meie lapsed täna väga hästi hoitud ja aidatud.

Kuulen igapäevaselt mujal Euroopas elavatelt emadelt, kui hea on käia Eestis arstil, kui kiirelt saab abi ja ka lastehaiglas erakorralise abi ootamine on nii lühike, võrreldes näiteks Pariisis või Londonis. Muidugi see on subjektiivne, kuid selline on igapäevane kogemus. Päästame täna elule väga enneaegsed beebid, imikute suremus on madal, oleme teinud uskumatud edusammud nii lühikese aja jooksul.

Palju räägitakse laste riikliku immuniseerimise vaevadest, kuid tegelikult on meie arstid teinud suure töö ja suutnud selgitada vanematele, et me ei saa täiskasvanutena ohustada oma lapse tervist, jättes laps vaktsinatsioonita vaktsiinvälditavatesse haigustesse. Maailmas ei ole kuhugi kadunud rasked haigused nagu lastehalvatus, difteeria, läkaköha jne.

Mõistlik oleks ka siduda laste vaktsineerimine vanemate toetuse saamisega, mis aitaks meid veelgi paremini vaktsineerida ja juba ka riigi toel, mitte ainult arstide entusiasmil.

Tänapäeval on perearstide residentuur kõrgel tasemel ja perearstid on väga kompetentsed aitama erinevas vanuses lapsi perearstikeskuses. Pediaatria kättesaadavus vähemalt linnades on väga hästi olemas.

Muidugi on meditsiinis palju lahendust vajavaid väljakutseid, ka tööjõu osas. Elame Euroopas ja meie tublid kolleegid töötavad sõbralikus ja kollegiaalses meditsiinikeskkonnas lähi-Põhjamaades. Sageli ei ole teemaks vaid majandusemigratsioon.

Igapäevases töös on suur probleem laste aitamine lastepsühholoogi ja lastepsühhiaatria teenuse osas. Uus põlvkond on sündinud arvutimaailma, mis kindlasti on toonud kaasa uued teemad, mis vajavad palju enam abi käitumis-meeleolu-emotsionaalse käitumishäiretega laste aitamisel. Pidev istumine ja arvutimängudes elamine, viib söömishäireteni ja rasvumiseni.

Meie laste vanemad vajavad abi ja toetust, kuidas lastele selgitada eakohast elurütmi, värskes õhus viibimist ja kuidas vanemad suudaksid hoida kõige tavalisemat kodurahu ja perekonna hoidmist. Seda kõike kahjuks ei jõua teha arstid. Kas olete märganud kooli lastevanemate koosolekul saalitäie vanemate hiirvaikust, kui esineb koolilaste psühholoog? Iga sõna on vanematele "kulda väärt".

Arvan, et kuni koolieani on lapsed perearstil profülaktiliselt jälgitud. Koolides oleks enam vaja meditsiinipersonali, psühholooge, et suunata lapsi ja vanemaid õigele (tervise)käitumisele ja meenutaks ka vajadusel pöördumist perearstile.

Peremeditsiinis vajame meeskondade laienemist, et lisaks arstile- õele, oleks psühholoog, sotsiaaltöötaja, assistent, mis aitaks enam aidata ka lapsi. Muidugi on laste tervisejälgimine tõendus-ja vajaduspõhine tegevus, et kasvaksid terved täiskasvanud.

Riigikontrolli auditiga "Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel" saab lähemalt tutvuda SIIN ja riigikontrolli kodulehel.

Lisa kommentaar

  • Kristel Amjärv
    Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ juhataja ja üldarst

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

23. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.