Elu pärast bariaatrilist operatsiooni

Bariaatriline lõikus
Diabeeti ja hüpertensiooni põdev 36aastane patsient on minemas bariaatrilisele...

Bariaatriline kirurgia on üks efektiivseim morbiidse rasvumise ravimeetod. Pakume ITK endokrinoloogi Tatjana Toomsoo vaatenurka.

Bariaatriline kirurgia on üks efektiivseim morbiidse rasvumise ravimeetod. Ameerika Metaboolse ja Bariaatrilise Kirurgia Ühingu andmetel kirurgiline ravi oluliselt langetab kehakaalu ja aitab ära hoida, muuta paremaks või lahendada enam kui 40 rasvumisega seonduvat haigust või seisundit k.a II tüüpi diabeeti, südamehaigusi, obstruktiivset uneapnoe ja rida halvaloomulisi kasvajaid. Kliinilised uuringud näitavad, et bariaatriline kirurgia vähendab suremuse riski 30-40%.

II tüüpi diabeet oluliselt paraneb või kaob 76-86% haigetest, arteriaalne hüpertensioon laheneb 61%, obstruktiivne uneapnoe laheneb 83,6% ja düslipideemia 61,7%. Nii head tulemused saavutatakse esimese kahe aasta jooksul pärast operatsiooni.

Pikaaegsel jälgimisel aga selgub, et osadel haigetel tulevad terviseprobleemid tagasi, kuid nende kulg on oluliselt leebem.

Nagu teistegi ravimeetoditega, kaasnevad bariaatrilise kirurgiaga tüsistused. Varajased ehk esimese postoperatiivse 6 kuu tüsistused on põhiliselt seotud seedetrakti anatoomia muutmisega ja kirurgilise operatsiooni endaga. Nendega tegeleb enamasti bariaatrilise lõikuse teinud kirurg. Hilistüsistusteks peetakse terviseprobleeme, mis tekivad 6 kuud pärast operatsiooni. Põhjuseks on reeglina vale toitumine, multivitamiinide, mineraalide ja valgu defitsiit. Kliiniline pilt võib olla väga erinev, alates nõrkusest, jõuetusest, pearinglusest ja lõpetades juuste väljalangemisega, küünte äratulekuga, mälu halvenemise, polüneuropaatiaga, entsefalopaatiaga ja erinevate nahanähtudega. Üheks tõsiseks bariaatrilise kirurgia hilistüsistuseks on hüperinsulineemiline hüpoglükeemia.

Rasket hüpoglükeemiat, mille puhul patsiendid vajavad kõrvalist abi (segasusseisund, krampide ja teadvuskaotusega kulgevad episoodid), kirjeldatakse erinevate allikate andmetel 0,2-0,4% haigetest.

Kergemat hüpoglükeemiat esineb aga oluliselt sagedamini. Kindlat põhjust hüpoglükeemia tekkele teada ei ole.

Teooriaid on mitmeid. Hüpoglükeemial ei ole seost diabeediga, madal veresuhkur enamasti tekib 1-3 tundi pärast sööki ja sagedamini just mittediabeetikutest patsientidel.

Hüpoglükeemia teket aitab vältida õige toiduainete valik, kiiresti imenduvate süsivesikute vältimine, kuid ka insuliini sekretsiooni pärssivate ravimite kasutamine.

Hüpoglükeemia esinemisel difdiagnostiliselt tuleb välistada insulinoom ja nesidioblastoos (pankrease saarekeste rakkude hüperplaasia). Nendel juhtudel võib arvesse tulla pankrease resektsioon. Endokrinoloogi vastuvõtule peale bariaatrilist operatsiooni kõige enam satubki hüpoglükeemiaga patsiente. Bariaatriline kirurgia kogub populaarsust ka tõsiselt ülekaaluliste II tüüpi diabeedi haigete hulgas, kuna operatsiooni järgselt kaasneb haiguse remissiooni saavatuamine väga suurel protsendil patsientidest.

Oluliselt langeb nii makro- kui ka mikrovaskulaarsete tüsistuste tekkimise risk. Diabeedi käitumine postoperatiivses perioodis on igal patsiendil erinev ja ravivajadus väga individuaalne, sõltuvalt eelnevast raviskeemist, diabeedi staažist ja veresuhkrute profiilist peale operatsiooni.

Suuremal osal tablettravil olevatest II tüüpi diabeetikutest tekib pärast bariaatrilist operatsiooni haiguse remissioon ja patsiendid ravi ei vaja. Pikema aja möödudes haigus siiski tuleb tagasi umbes 70% haigetest, kuid oluliselt leebemal kujul.

Sellega tuleb arvestada ja teha perioodiliselt veresuhkru ja HBA1C kontrolli ka edaspidi. Insuliinravil olevate patsientide diabeet käitub väga erinevalt. Kindlaid jälgimise soovitusi hetkel anda ei saa, tuleb lähtuda praktilisest kogemusest. Pikema diabeedi staažiga ja intensiivsemal insuliinravil olevatel patsientidel võib insuliinivajadus ka pärast operatsiooni püsida, kuid oluliselt väiksemal määral.

Nende patsientide raviskeem sõltub igapäevastest veresuhkru väärtustest ja patsiendid kindlasti vajavad tihedat kontakti endokrinoloogi või perearstiga. Patsientide ravi ja jälgimise paremaks planeerimiseks kõik II tüüpi diabeediga haiged vajavad endokrinoloogi konsultatsiooni enne ja vahetult pärast kirurgilist ravi.

Ettekande kokkuvõte ITK sisekliiniku konverentsilt, mis toimus sügisel 2016. Ilmus Meditsiin Fookuses.

Lisa kommentaar

  • Tatjana Toomsoo, ITK endokrinoloog

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

5. detsember 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.