Tervishoiu täiendava rahastamise eelnõu läbis esimese lugemise

Eile läbis riigikogus esimese lugemise eelnõu, millega laiendatakse Eesti Haigekassa tulubaasi, et tagada tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus. Muudatuste tulemusel on kavas suunata tervishoidu järgmise viie aasta jooksul 300 miljonit eurot lisaraha, millest 34 miljonit juba tuleval aastal.

„Tervishoiu rahastamise mõistes on tegu revolutsioonilise muudatusega, mis suurendab riigi panust tervishoidu ja tagab ravikindlustuse jätkusuutlikkuse. Neid muudatusi on oodatud kaua,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski riigikogus toimunud tervishoiu rahastamise muudatuste esimesel lugemisel.

Mitmed analüüsid on näidanud, et Eesti Haigekassa eelarve senine sõltumine täielikult sotsiaalmaksust ei ole jätkusuutlik, arvestades Eesti vananevat elanikkonda ja tööjõumaksude laekumise sõltuvust muutustest majanduskeskkonnas. „Samas ei ole viimase kümnendi vältel tehtud tervishoiu rahastamises muudatusi, millest on tingitud ka igale patsiendile tuntav järjekordade pikenemine,“ ütles Ossinovski. Arstiabi kättesaadavuse vähenemise on tinginud haigekassa piiratud eelarve, mis ei ole võimaldanud vajalikus mahus patsiente ravida. „Haigekassa eelarve püsiv puudujääk aastast 2013 on märk sellest, et süsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb muuta ravikindlustuse rahastamise põhimõtteid ja vähendada haigekassa tulubaasi sõltumist vaid tööhõivel põhinevate maksude laekumisest,“ ütles Ossinovski.

Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks näeb eelnõu ette, et riigieelarvest hakatakse igakuiselt tasuma haigekassa eelarvesse täiendavat eraldist iga mittetöötava pensionäri kohta ning aastaks 2022 kasvab haigekassa täiendav rahastamine järkjärgult 13 protsendini vanaduspensionäride pensionist. Muudatuste tulemusel on kavas suunata järgmise viie aasta jooksul haigekassasse täiendavalt üle 300 miljoni euro. „Pikemas perspektiivis tähendab see, et Eesti Haigekassa tulubaas on vastavuses vananeva elanikkonna kasvavate kuludega ning tulubaasi tekkimise alused on fikseeritud,“ ütles minister Ossinovski. “Lisaraha annab võimaluse lühendada ravijärjekordi, parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust, ravi järjepidevust ja kvaliteeti.“

Lisaks näeb eelnõu ette, et haigekassa tulubaasi laiendamise raames viiakse osa riigieelarvest rahastatavaid teenuseid Eesti Haigekassa poolt rahastatavateks, et vähendada rahastamise killustatust ja seeläbi suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust. „Keskmine oodatav eluiga kasvab ja tänapäeva teadus on võimeline pakkuma uusi ja tõhusamaid ravimeetodeid. Täna on inimestel oluliselt suurem tõenäosus elada kauem ja kvaliteetsemalt kui varem, aga seda vaid juhul, kui tervisesüsteem on suuteline kiiresti kohanema muutuvate vajadustega,“ lisas Ossinovski.

Eelnõuga tehakse kokku muudatusi üheksas seaduses. Lisaks Eesti Haigekassa seadusele muudetakse muuhulgas halduskoostöö, maksukorralduse, ravikindlustuse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusi. Eelnõu jõustumine on planeeritud etapiti. Alates 2018. aastast jõustub haigekassa tulubaasi laiendamine ja sellega seotud muudatused. Lisaks jõustuvad aastatel 2018-2020 etapiliselt sätted teenuste rahastamise kohustuste üle andmiseks haigekassale.

Eesti inimestele arstiabi parema kättesaadavuse ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine ning selleks Eesti Haigekassa toimimise tõhustamine ja tulude suurendamine muudest allikatest on lepitud kokku Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2016–2019.

Riigikogus esimese lugemise läbinud Eesti Haigekassa ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrati 25. oktoober 2017.

Lisa kommentaar

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

10. oktoober 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.