Lähikümnendid muudavad arsti ja patsendi rolli

Perearst muutub ekspertide hinnangul järgmiste kümnendite jooksul üha enam n-ö tema tervise juhiks või coachiks.
Perearst muutub ekspertide hinnangul järgmiste kümnendite jooksul üha enam n-ö...

Eelmisel nädalal toimunud haigekassa ja maailmapanga ühiskonverentsi paneelvestluses jäi tervishoiu tuleviku teemal õhku, et perearstist saab tulevikus rohkem juhendaja patsiendi jaoks ja patsiendi omavastutus terviseküsimustes kasvab sellevõrra.

Paneelil arutasid esinejad muu hulgas tervishoiu tulevikku 20-30 aasta pärast ja seda, mis on näiteks pere- ja eriarstide roll siis võrreldes praegusega.

Maailmapanga tervishoiu finantseerimise valdkonna juht Christoph Kurowski ütles, et kui ajas tagasi vaadata, siis meditsiinis tegelikult väga põhjapanevaid muudatusi viimase mitmekümne aasta jooksul ei ole läbi viidud. Suur osa teenustest, mida praegu pakutakse perearsti juures, liiguvad tulevikus ilmselt rohkem patsiendi koju. Ta tõi näiteks melanoomiravis juba kasutusel oleva äpi. Ka on olemas  kliiniline uuring ühe nutirakenduse kohta, millega saab leevendada depressiooni, ja see on osutunud tõhusaks abivahendiks.

„Hiljuti kuulsin oma kolleegidelt USAst Californiast, et juba 3-4 aasta pärast saab teha DNA-testi taskukohase hinnaga,“ jätkas ta. See tähendab aga, et ennetuse peale on võimalik senisest rohkem tähelepanu pöörata, vähendada erinevaid riske etc. „Küsimuse aga on, kuidas teha, et see võimalus oleks ka rahaliselt vastuvõetav ja õiglus jääks püsima, sest süsteem võib muutuda väga kalliks ning kuidas tagada võrdsed võimalused vaesematele,“ lisas Kurowski.

Perearsti rollist kõneldes pakkus panga esindaja, et paarikümne aasta pärast saab perearst eelduste kohaselt olema n-ö coach või juhendaja oma patsiendi jaoks ja patsient ise võtab ravimise rohkem enda kätte.

Ka haiglaid ootavad tema sõnul muudatused: inimesed veedavad haiglas väga lühikest aega, saavad kompleksset ravi, viiakse madalamale arstiabitasemele. Patsiendi roll suureneb ka eriarstiabis.

WHO tervishoiusüsteemide arendamise regionaalse kontori juhataja Tamas Evetovitsi sõnul muutuvad tervishoiu rahastamise küsimused järgmise kolme kümnendi sees vähem huvitavaks võrreldes selliste küsimustega nagu tervishoiuteenuste rollid, kuidas me jagame ja pakume neid teenuseid, kuidas me haiglatest üldse mõtleme. „Meie tänane mõttemall aegub kiirelt ja me peame keskenduma protsessidele, mitte kohtadele või hoonetele, kuhu peame teenust saama minema,“ leidis WHO esindaja. Ta jätkas, et tervishoiuteenuste osutamine muutub koordineeritumaks ja integreeritumaks. „Arstid pole tulevikus enam kuningad vaid inglid, kes juhendavad seda, kuidas patsient oma haigusega toime tuleb,“ sõnas ta.

Sarnaselt teiste paneelil osalejate rõhutas ka tema innovatsiooni olulisuse kasvu tervishoius.

Euroopa Komisjoni esindaja doktor Loukianos Gatzoulis ütles järgmise paari aastakümne perspektiivist kõneldes, et tervishoid liigub väga aegamisi ja riiklike süsteemide muutumine võtab kaua. Paarikümne aasta pärast on aga kindlasti ühtteist tehtud ja tegemist on siis juba patsiendikeskse tervishoiusüsteemiga, kus arstid, nagu öeldud, on rohkem juhendaja ülesannetes. Ta jätkas, et tehnoloogilisi uuendusi on tervishoius juba praegu palju ning tõi näiteks 3D printimise, geneetikaalased arengud. „Ma usun, et paarikümne aasta pärast on telemeditsiin rohkem levinud ja patsiendid saavad kodust lahkumata rohkem abi,“ sõnas Gatzoulis.

Haigekassa endine juht Tanel Ross nõustus, et 20 aasta pärast on ilmselt ka Eestis tervishoiusüsteem, mis pakub rohkem teenuseid just patsiendi enda kodus, ent kasutab ära tehnoloogiat ka aktiivravis. „Haiglad muidugi ei kao, kuid need jäävad, et tegeleda eelkõige just keeruliste juhtudega,“ ütles Ross.

„Kui me mõtleme end sinna, kus olime 20 aastat tagasi, siis on praegune süsteem tegelikult paljuski sama, kardinaalseid muutuseid ei ole,“ jätkas ta. „Tervishoiutehnoloogiad, ravimid on muidugi arenenud, aga teenuse pakkumise mudelid on arenenud riikides enamuses samad.“

Meie ühiskond on vananev ja kui mõelda olukorrale Lääne-Euroopas või USAs, rääkis Ross, siis ollakse kõikjal veendunud, et midagi peab muutuma. Lisaks vananevale ühiskonnale tuleb kõikjal silmitsi seista ka immigratsiooniga. „Peame mõtlema, kuidas kaasaegne tehnoloogia ja tervishoiu hindamise tehnoloogia võiks neile muudatustele kaasa aidata - kuidas säilitada võimekus pakkuda rohkem teenuseid solidaarsusel põhineval süsteemil,“ ütles Ross.

Ta jätkas, et inimesed tahavad kaasa rääkida terviseteemadel, tahavad rohkem infot oma tervise kohta, ja riik peab proovima seda neile pakkuda. Kahjuks ei ole meil ligipääsu kõigile oma terviseandmetele ja see on koht, kus võib täheldada ebavõrdsust.

WHO esindaja Tamas Evetovits rõhutas, et tulevikku, ka tervishoius, tuleb kujundada, mitte vaid mõistatada. „Mul on hea meel, et Tanel solidaarsuse teema tõstatas. Kindlustus- ja ravisüsteem on just rikaste huvides solidaarne, ehkki rikkad ise seda  võib-olla valjuhäälselt välja ei ütle. Tervishoid on muutumas senisest veel kallimaks ja ka need, kes on n-ö rikkaimast rikkamad, ei suuda neid kõige kallemaid teenuseid kinni maksta. Seega ka nemad vajavad solidaarset ravikindlustust. Ja süsteem vajab ka rikkaid, et nemad panustaks sellesse.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.