Teadusagentuuri uurimistoetuse saab 6 terviseuuringut

Triin Laisk-Podar
Triin Laisk-Podar

Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu otsustas anda personaalse uurimistoetuse 42-le 2018. aastal algavale järeldoktori-, stardi- ja rühmaprojektile. Toetatavate projektide seas on ka kuus terviseuuringut.

Suurema osa personaalsete uurimistoetuste 2018. a eelarvest moodustavad juba varem alanud uurimisprojektid. Lisaks 42 uuele alustavale projektile tehakse teadusuuringuid veel 188 varem alanud projekti (raames neist 27 järeldoktori-, 63 stardi- ja 98 otsinguprojekti, kokku 8 617 722 eurot). Seega on personaalsete uurimistoetuste kogumaht 2018. a 12 410 234 eurot.

Teadusagentuuri uurimistoetuse saab kuus terviseuuringut on järgmised.

Triin Laisk-Podar, Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, kliinilise meditsiini instituut "Raseduskatkemiste geneetilise komponendi selgitamine suuremahuliste biopankade andmete abil"


Kuni iga viies rasedus võib lõppeda varase katkemise ehk spontaanabordiga (SA), seega on SA kõige sagedasem varase raseduse komplikatsioon. Raseduse katkemine põhjustab palju meelehärmi, aga ka arvestatavaid tervishoiuga seotud kulusid, lisaks on raseduse katkemist kogenud naistel suurenenud risk erinevateks haigusteks edasises elus. SA põhjused on väga mitmekesised, hõlmates nii loote- kui vanematepoolseid tegureid, samas jääb paljudel juhtudel põhjus teadmata. Suurenenud riski raseduse katkemiseks on seostatud mitmete teiste naistehaiguste ja erinevate antropomeetriliste tunnustega, mis viitab SA, erinevate naistehaiguste ja teiste tunnuste võimalikule ühisele (geneetilisele) taustale. Samas on hetkel põhjus-tagajärg seosed ebaselged. Mitmed uuringud on näidanud, et ema geenid ja nende varieeruvus võivad olla seotud SA riskiga. Seega võib katkenud rasedusega naiste geneetika uurimine anda infot bioloogiliste radade või mehhanismide kohta, mida saaks rakendada ennetuses või nõustamiseks. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on SA geneetilise tausta ja molekulaarsete mehhanismide uurimiseks kombineerida suuremahulisi biopankade andmeid uusimate analüüsimeetoditega. Lisaks hinnatakse SA ja epidemioloogilistes uuringutes leitud seotud tunnuste geneetilisi korrelatsioone, ning nende seoste põhjuslikkust. Bioinformaatilistest analüüsidest saadud leiud on sisendiks edasistele funktsionaalsete katsetele ning pakuvad ühtlasi uusi võimalusi personaalsemaks lähenemiseks, et vähendada raseduse katkemise ja sellega seotud haigusseisundite riski.


Tambet Teesalu, Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, bio- ja siirdemeditsiini instituut „Hematoentsefaalbarjääri penetreerivad kullerpeptiidid“

Uurimisrühm kasutab in vivo faagidisplei meetodit veresoonte suhtes selektiivsete kullerpeptiidide avastamiseks. Peamiseks eesmärgiks on soliidtuumorite suhtes selektiivsete vähiravimite väljatöötamine ja selle tagamine, et nad tunneksid ära ja ründaksid üksnes maliigseid kudesid. Ajukasvajate puhul on ravimite tuumorikoldesse suunamine keeruline, kuna hematoentsefaalne barjäär ei võimalda paljudel suur- ja väikemolekulaarsetel ainetel verest ajju imenduda.
Eesmärk on kasutades in vivo faagidisplei metoodikat avastada kullerpeptiidid, mis ületaksid selle barjääri ja akumuleeruksid valitud märklaudrakkudes (kas kasvajarakkudes või normaalsetes ajurakkudes) aju parenhüümis. Selliste peptiidide abil muutub võimalikuks efektiivsem infiltratiivsete glioblastoomide vastu suunatud vähiravi ning avanevad senisest paremad võimalused erinevate neurodegeneratiivsete haiguste teraapiaks.

Mart Ustav, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, tehnoloogiainstituut „Inimese papilloomiviirusega (HPV) nakatumise ja replikatsiooni inhibiitorite märklaudade ja ravimite otsinguks kõrge läbilaskvusega rakulise süsteemi konstrueerimine ning loommudeli loomine pre-kliiniliseks HPV ravimite testimiseks“

Uurimistöö eesmärkideks on luua tundlik, odav, lihtne ja hästi töötav rakuline seiresüsteem inimese papilloomiviiruse (HPV) nakatumise ja rakusisese paljunemise inhibiitorite tuvastamiseks. Selleks plaanitakse kasutada võimsat bioluminestsentsi tekitavat reportergeeni HPV genoomi erinevates osades ja tekitada tundliku mooduse HPV replikatsiooni ja rakku sisenemise mõõtmiseks. Lisaks sellele on kavas luua tundliku meetodi HPV E1 ja E2 valk-valk interaktsiooni tuvastamiseks BRET (Bioluminestsentsresonantsi energiaülekanne) meetodil. Plaanis on kasutada neid rakulisi seiresüsteeme keemiliste ühendite kogude analüüsiks identifitseerimaks aktiivseid ühendeid HPV replikatsiooni ja rakku sisenemise blokeerimiseks. Analüüsides vastavaid ühendeid loodatakse tuvastada uudseid signaaliradu, mille inhibeerimine võiks pärssida HPV nakkuse erinevaid staadiume. Koostöös prantsuse kolleegidega luuakse loommudel HPV nakatumise analüüsimiseks ja raviks.

Pablo David Scodeller, Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, bio- ja siirdemeditsiini instituut „Kasvajavastase immuunsuse taastamine makrofaagide ümberprogrammeerimisega. CD206-le seonduva peptiidiga suunatud miRNA häirimine“

Kasvajaseoselised M2 makrofaagid põhjustavad angiogeneesi, immunosupressiooni, metastaase ja kasvaja retsidiivi. M2 makrofaagide ümberprogrammeerimiseks on mitmeid strateegiaid, kuid siiani ei ole leitud tõhusat ja spetsiifilist ligandi. Prof. Teesalu laboris töötades avastas Scodeller 9-aminohappelise peptiidi („UNO“), mis seondub M2 makrofaagide markerile CD206. Intravenoossel manustamisel siseneb UNO M2 makrofaagidesse, võttes kaasa konjugeeritud lasti või ravimiga nanoosakesed. UNO on CD206 suhtes spetsiifilisem kui konkureerivad ligandid. Plaanis on UNO abil ümberprogrammeerumist esile kutsuvad toimeained M2 makrofaagidesse viia, muutes need kasvajavastasteks M1 makrofaagideks ja taastades kasvajavastase immuunsuse. Toimeained seoksime kas otse peptiidi külge või sisestaksime UNO peptiidiga ränidioksiid-nanoosakeste pooridesse. Uudset immuunravi kombineeritakse tavapärase keemiaraviga.

Indrek Reile, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut „Vähimarkerite kvantitatiivne analüüs uriinis hüperpolariseeritud TMR abil“

Paljusid vähkkasvajaid on enne patoloogiliste sümptomite tekkimist võimalik avastada uriinis leiduvate nukleosiidide kontsentratsiooni järgi. Kuid tänu raskustele madala kontsentratsiooniga isomeersete nukleosiidide määramisel ei ole need paljulubavad biomarkerid kliinilises kasutuses. Arengud paravesinikuga hüperpolariseerimise tehnoloogias võimaldavad selle kitsaskoha lahendada, lubades kiirete TMR eksperimentide abil määrata uriinis alla mikromolaarse kontsentraasiooniga analüüte. Käesolevas projektis arendatakse seda meetodit edasi ja rakendatakse teda biomarkerite määramiseks uriinis. Projektis luuakse proovi ettevalmistusmeetodite, hüperpolarisatsioonikatalüsaatorite ja TMR metodoloogia arendamise teel uue analüüsimeetodi vähi- ja metaboloomikauuringuteks. Varased eelkatsed ennustavad meetodile vähi sõeluuringuteks vajalikku jõudlust ja usaldusväärsust. Selline analüüsitehnika võimaldab vähkkasvajaid varem avastada, pakkudes seeläbi ühiskonnale märkimisväärset kokkuhoidu vähiravi kulutustes.

Uku Haljasorg, Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, bio- ja siirdemeditsiini instituut „Kromatiini remodelleeriva kohesiinikompleksi roll tsentraalse tolerantsuse kujunemises“

Immuunsüsteemi funktsioneerimise üheks peamiseks alustalaks on tema võime eristada patogeenist pärinevaid antigeene kehaomastest ja organismile kasulikest või ohtu mitte kujutavatest võõrantigeenidest. Selle eristamisvõime taga on immuuntolerantsuse mehhanismid, mis jagatakse tolerantsust indutseeriva keskkonna põhjal kaheks: tsentraalne ja perifeerne tolerantsus. Tsentraalse tolerantsuse indutseerimispaigaks on primaarne lümfoidne organ tüümus, kus T-rakkude eellased läbivad nö koolitusprogrammi, mille käigus neid õpetatakse mitte reageerima kehaomastele antigeenidele. Selle protsessi eest vastutavad tüümuse epiteelirakud (ER) organi koore- ja säsiosas. Kontaktid tüümuse koore ERdega määravad tümotsüütide arengu varasemad etapid, samas kui säsi ERid, mis ekspresseerivad pea kõiki organismi koespetsiifilisi geene, esitlevad oma rakupinnal neilt geenidelt kodeeritud valkudest pärinevaid peptiide küpsevatele tümotsüütidele. Autoimmuunse potentsiaaliga tümotsüütides, mille T-raku retseptor peab kehaomast antigeeni võõraks, käivituvad kas apoptoosi aktiveerivad või neid rakke regulatoorseteks T-rakkudeks diferentseerivad signaalrajad. Suure osa selle nö avatud geeniekspressiooni (AGE) käigus aktiveeritavate geenide transkriptsiooni vahendamise eest vastutab säsi ERdes ekspresseeritav valk Autoimmuunsuse regulaator (AIRE). Kuigi viimase aja uurimistulemused on avardanud meie teadmisi AIREst sõltuva AGE molekulaarsete tagamaade kohta, on info AIRE sihtmärkgeenidel kromatiini tasemel toimuvate ja epigeneetiliste muudatuste kohta endiselt puudulik. Käesoleva projekti eesmärgiks on määrata AIREga interakteeruva kohesiinikompleksi roll AGEs ja tsentraalse tolerantsuse indutseerimisel. Projekti käigus kogutavad andmed avardavad meie teadmisi AIRE-vahendatava transkriptsiooni mehhanismide mõistmisel ja annavad olulist infot AIRE-mutatstioonidest tulenevate autoimmuunhaiguste patogeneesi kohta.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.