Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas rasedusest põhjustatud hüpotüreoidismi tuleks ravida?
Foto: Scanpix/ PantherMedia
Rasedus põhjustab naise organismis mitmeid muutusi. Üks selliseid muutusi on seotud erinevate kehas toodetud hormoonide tasemega.
Raseda naise organism toodab kilpnääret stimuleerivat hormooni (TSH) tavaliselt normaalsest väiksemal hulgal (0,4–4,0 rahvusvahelist milliühikut liitri kohta). Mõne rahvusvahelise juhendite soovituste kohaselt ei tohiks selle tase raseduse ajal olla kõrgem kui 2,5–3 rahvusvahelist milliühikut liitri kohta. Kui TSH tase sellest kõrgemale kerkib, võib tekkida subkliiniline hüpotüreoidism ehk kergelt väheaktiivne kilpnääre, mis võib ravimata jätmise korral põhjustada mitmeid terviseprobleeme.
Lugemiseks logi sisse või registreeri oma tervishoiutöötaja registrikood.
VORMISTA TELLIMUS KOHE JA SAAD:
Ligipääsu kogu tasulisele sisule
3 korda nädalas ilmuva uudiskirja
Ainulaadse ülevaate sektori uudistest, edulugudest ja plaanidest
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.